Kui alustada päris algusest, siis algab valitsuse moodustamise protsess põhiseaduse kohaselt sellest, et president määrab pärast valitsuse tagasiastumist 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa valitsus astus tagasi 4. aprillil toimunud XIV riigikogu avaistungil ja president Kersti Kaljulaid tegi 5. aprillil Reformierakonna esinaisele Kaja Kallasele ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Põhiseaduse kohaselt esitab peaministrikandidaat pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise.

Selle ettekande pidas Kaja Kallas eilsel riigikogu istungil. Nagu arvata oligi, hääletas riigikogu talle valitsuse moodustamiseks volituste andmise vastu. Täpsemalt oli vastu 53 Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa saadikut, poolt aga 45 Reformierakonna ja SDE saadikut. Tähelepanu väärib siinkohal tõik, et kaks Isamaa saadikut – Viktoria Ladõnskaja ja Üllar Saaremäe – jätsid hääletamata. Tarmo Tamm aga puudus.

Mängu tuleb järgmine kandidaat

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa riigikogu poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, siis on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.

See tähendab, et president Kersti Kaljulaidil on nüüd kuni seitse päeva aega anda valitsuse moodustamise ülesanne Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, kellel on praeguseks sisuliselt kokku pandud nii koalitsioon EKRE ja Isamaaga kui ka jagatud ministrikohad.

Viimane sõna on riigikogul

Kui president seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati ei esita või loobub sellest, teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi, ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, siis läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule.

Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule 14 päeva jooksul on valitsuse koosseis presidendile esitamata, siis kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Siiski võib arvata, et president ei loobu Jüri Ratasele valitsuse moodustamise ülesande andmisest ja riigikogule peaministrikandidaadi ülesseadmine ei lähe. Ammugi pole põhjust arvata, et ees võiks seista erakorralised valimised, sest valitsuse koosseis jääb presidendile sootuks esitamata.

Lühidalt kokkuvõttes võib eeldada, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus tuleb igal juhul ja see on üksnes päevade küsimus. Kui üksmeelne see valitsus aga olema saab ja kui kaua koos püsib, seda näitab aeg. Taasiseseisvunud Eestis pole siiani olnud ühtegi valitsust, mis oleks töötanud samas parteide koosseisus neli aastat valimsitest valimisteni.