Riigikogu hakkab arutama karusloomafarmide keelustamist

Riigikogus on neljapäeval esimesel lugemisel karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Parlament on karusloomafarmide keelustamist arutatud ka varem – viimane kord 2019. aasta alguses, mil eelnõu hääletati napilt menetlusest välja. Loomakaitsjate sõnul on toetus Riigikogu liikmetelt sel korral suurem kui kunagi varem.

“Tõeliselt suur rõõm on tõdeda, et üha enam Riigikogu liikmeid toetab otsust, et karusloomafarmid ei kuulu Eesti tulevikku. Selle loomasõbraliku otsuse vastuvõtmisega liituksime pea poolte Euroopa Liidu riikidega, kes juba on karusloomafarmid keelustanud. Toetus avalikkuse kui ka Riigikogu liikmete poolt on kõrgem kui kunagi varem ja oleme positiivselt meelestatud, et karusloomafarmide keelustamise eelnõu ka lõpuks vastu võetakse,” sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.

Veterinaar- ja Toiduameti värskete andmete kohaselt on Eesti karusloomakasvatus sisuliselt kokku kuivanud – kui kunagi kasvatati Eestis ca 200 000 looma karusloomafarmides, siis tänaseks päevaks on alles vaid 2000 looma ning enamik karusloomakasvatusi on teada andnud, et on lähiajal uksi sulgemas. 2020. aasta septembris läbiviidud Kantar Emori uuringust selgub, et karusloomafarmide keelustamist toetab tervelt 75% Eesti elanikest.

Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.