Ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata tegi Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ettepanekut toetas 52 ja vastu oli 42 riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

Eelnõu eesmärk oli hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidaks vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Eelnõu algataja Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles riigikogu ees kõneledes, et majandusele on seatud piirangud tööjõu vaba liikumise tõkestamise vormis. „Niimoodi ei saa ükski ettevõte, kes tööjõu liikumisest sõltub, oma tegevusi planeerida ega tegelikult ka jätkata. Ja selliseid ettevõtteid on väga palju, väga erinevates valdkondades. Suurusjärgud, millest me räägime, on aastas lühiajalist tööjõudu 15 000 - 20 000 viimasel ajal olnud, nendes kolmveerand on ukrainlased," rääkis Ligi. „Valdkonnad, mis neid kõige rohkem kasutavad, see on siis tuhandetes, ma ei hakka täpseid numbreid teile sellepärast ütlema, et see on ju hästi muutuv, aga põhimõtteliselt põhiline osa töõjõust - ajutisest tööjõust - on ehituses, tööstuses, samuti laonduses ja transpordis. Põllumajanduses on ainult umbes kümnendik või vähem, nii et me ei räägi ainult põllumajandusest."

Ligi sõnul näitavad need numbrid, et Eestis on tavaolukorras absoluutne tööjõupuudus. „Aga igas olukorras on Eestis struktuurne tööjõupuudus. Me lihtsalt Eestist ei saa igasse valdkondadesse töötajaid ja paljud arvud on paratamatult sellest sõltuvad, see on ka kaasaja majanduse eripära. Kriisis taandub küll absoluutne tööpuudus numbriliselt, aga struktuurne jääb," jätkas ta.

„Tööandjad räägivad, et meil on aastas vaja tuua järgmise kümne aasta jooksul siia sisse 10 000 töötajat. Meie ei räägi siin sellest. Ma arvan, et see ei ole jätkusuutlik arengutee. Me ei propageeri seda, kuigi meil siiski on vaja teada hinnanguid, ja tööandjad ei ole ainsad, kes seda on välja toonud, meie tööealiste inimeste arv väheneb, aga me peame sellega ikka eelkõige kohanema, kuid praegu lihtsalt on olukord erakorraline ja kohanemiseks mingit võimalust ei ole tegelikult valitsus jätnud," märkis Ligi.

Hiljem puudutas reformierakondlane ka septembris toimuvat Rally Estoniat, mille jaoks valitsus eraldas 1,5 miljonit eurot. Ta ütles, et valitsus peaks taastama senise tööjõuliikumise.

„Nüüd õrritamiseks ütlen, et teeb ikka nalja küll kui miljoneid kulutatakse selleks, et tuua siia rahvusvaheline autoralli koos publikuga, hotellid on juba kinni, ka mina jäin oma soovitud ööbimisest ilma, aga siis juba nädal varem, mul oli vaja hotelli. Siis seda tervitatakse kui suurt sangarlust, kuidas valitsus aitab seda Eesti majandust isegi ja kõik, aga inimesed, kes töötavad, mitte ei tule siia publikuks, ülemeelitsema, kui nii võiks öelda, ikkagi meelelahutuseks, need aetakse välja. See ei ole siiras, järjepidev ega aus, see on ikkagi vorstikaubandus. Igaüks teeb mingi näo, mõni räägib midagi retoorikast ja mõni räägib midagi, mis nad siin rääkisid kõik, ühesõnaga on selline probleemi pisendamine ja lausa valeinformatsioon," lisas ta.

Riigikogu erakorraline istung

Istungi sisuks on Reformierakonna algatatud Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) 192 SE esimene lugemine.

Erakorralist istungi ettepanekul on 32 Reformierakonna fraktsiooni ja 10 Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni saadiku allkirjad.

Opositsioonierakonnad käisid välja välistööjõu töölubade pikendamise tänavuse aasta lõpuni, kuid EKRE on selgelt välja öelnud, et lubasid ei tohiks pikendada. “Kui teeme piirid lahti, siis paarikümne aasta pärast on kogu Eesti Ida-Virumaa,” lausus siseminister Mart Helme möödunud nädalavahetusel EKRE kongressil.

Keskerakondlased mõistsid väljaütlemise hukka. "Ida-Virumaa stigmatiseerimine ja inimeste jagamine omadeks ja mitte omadeks on muidugi sellise siseministri poolt ootuspärane, kuid siiski lubamatu," märkis Keskerakonna eurosaadik Yana Toom. "Riigimees peaks tundma rõõmu selle üle, et ka teisest rahvusest inimesed on Eesti poliitikas esindatud. Aga ei, sellega ähvardatakse."

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles ERRile, et nende erakond näeb parima lahendusena koroonaeelse olukorra taastamist, kehtestades terviseohutuse nõuded nendest riikidest saabuvale tööjõule, kus viirusnakkuse koefitsent on üle 15.

Täna kogunes erakorraliselt ka valitsus, et arutada tööjõukriisi leevendamist. Valitsus otsustas, et kõikidest riikidest, kus nakatumiskordaja on alla 16, on saabujatele roheline tuli. Ülejäänutele kehtivad mõningased tingimused, kuid teatud nõuete täitmisel on ka nende osas piirid lahti.

Riikidest, kus nakatumiskordaja on üle 16, tuleb saabujatel teha Eestisse jõudes koroonatest. Neile kehtib ka 14 päeva pikkune eneseisolatsiooninõue ning seejärel tuleb neil teha uus test.