Nimelt nägi siseministeerium Eesti kodakondsuse taotlemist toetavaks kelleõppeks eelmise nelja aasta peale kokku 50 000 eurot, siis sellest aastast on koolitusteks mõeldud summa kasvanud hüppeliselt - 1 250 000 euroni.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Martin Tulit kommenteeris, et hüppeline kasv tulenes aasta alguses jõustunud seadusemuudatusest, mis näeb ette tasuta keelekursuseid ning tasustatud õppepuhkust neile eesti keele õppijatele, kes taotlevad Eest kodakondsust.

"2019. a alguses registreeris end keeleõppelepingu sõlmida soovijaks ligikaudu 1700 inimest. Seni on keelekoolitused toimunud Tallinnas ning Ida-Virumaal ning kursustel on alustanud ligikaudu 200 inimest," sõnas Tulit.

Möödunud nädalal avaldas riigikontroll auditi, milles selgus, et täiskasvanute eesti keele õpe on kehvasti organiseeritud ning riik ei suuda pakkuda keeleõpet vastavalt nõudlusele - aastas läbib keelekursuseid kuni 6000 inimest, kuid soovijaid on 60 000 ringis.

Riiklik keeleõpe jaotub viie ministeeriumi vahel, mis omakorda hägustab pilti. Pärast auditi avaldamist teatas haridus- ja teadusministeerium, et võtab täiskasvanute keeleõppe reguleerimise enda vastutusalasse.