Riigikantselei salastas ametnike lähetused 75-aastaks
Riigikantselei viitab piirangu puhul avaliku teabe seaduse paragrahvi punktile, mille järgi võib asutuse juht teabele juurdepääsu piirata, kui andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt töötaja eraelu puutumatust, kirjutab aripaev.ee.
Kantselei tegemistega kursis oleva riigiametniku sõnul leiti arutelude käigus, et avalikus dokumendiregistris olev teave võib lisaks ausatele riigialamatele huvi pakkuda ka kurjategijatele. "Ja seetõttu olekski parem, kui ei oleks avalikult teada ja näha, millal keegi kodust ära ehk lähetuses on. Nii püüab kantselei enda töötajate vara ja privaatsust kaitsta," rääkis anonüümsust palunud riigikantselei töötaja.
Avaliku teabe seaduse üks autoreid Ivar Tallo leiab, et 75 aastaks salastamise põhjendamine turvakaalutlustega on jama. "See on täiesti absurdne! Teabe kuulutamisel asutusesiseseks tuleb kasutada eelkõige tervet mõistust ehk kaalutlust. Lähtepunktiks on teabe avalikkus ja sellele võib teha põhjendatud piirangu," lausus Tallo. "Kui keegi leiab, et Rummu vangla vangid hakkavad dokumendiregistrist otsima ametnike täpset puhkuseaega, et teha korterivarguste tööplaan, siis võib ju selle teabe puhkuse kestvuse ajaks tõesti asutusesiseseks kuulutada, aga tööle ilmudes peab selle dokumendi uuesti avalikuks tegema."
Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab riigikantselei niivõrd pikka piirangut kummaliseks. Aaviksoo on enda asutuses salastanud vaid viieks aastaks palju tundlikuma sisuga infot. "Kui keegi läheb avalikule konverentsile, siis ei ole seal midagi piirata. Kui ma lähen NATO ministrite nõupidamisel, siis delegatsiooni koosseis ei ole avalik info, sest nimekirja põhjal on võimalik teha järeldusi arutatava temaatika kohta. Aga iseenesest ma ei pea mõistlikuks, et kõigi meie ministeeriumi ametnike lähetused peaks 75 aastaks asutusesiseseks tunnistama. Usun, et kõigil Eesti kodanikel on õigus riigisekretärilt küsida, miks neil on lähetused 75 aastaks asutusesiseseks kuulutatud," leidis Aaviksoo.
