Riigikantselei analüüsis Freeh võimalikku huvide konflikti, aga ei jõudnudki selge vastuseni

Täna avaldati riigikantselei õigusloomeosakonna memo selle kohta, kas FBI eksjuhi Louis Freeh’l võib Eestit rahapesukaasuses esindades tekkida huvide konflikt. Küsimus kerkis asjaolust, et Freeh on varem kaitsnud ettevõtet Prevezon, mida süüdistati just rahapesus ning maksupettuses. Muu hulgas pesi Prevezon raha Danske panga kaudu, mille vastasrindele nüüd Freeh peaks asuma.

Riigikantselei leidis hinnangus, et huvide konflikti saab hinnata “isik ise”, kuna teenusepakkuja ehk Freeh õigusbüroo ning kliendi ehk Eesti riigi suhted on konfidentsiaalsed. “Seega ei ole kindlalt võimalik kõrvalt öelda, mis rolli Freeh täitis näiteks Prevezoni kaasuses ja kas see võis tuua kaasa huvide konflikti Eestiga sõlmitud lepingu täitmisel,” kirjutas riigikantselei memos.

“Ühes kohtudokumendis on välja toodud, et Prevezoniga oli seotud Freeh’ konsultatsioonifirma,” kinnitas riigikantselei juba Eesti Päevalehes väidetut. “Samal ajal toob Freeh esile, et tema ega ükski teine advokaadibüroo partner ei ole Prevezoniga seotud. Riigikantselei peab vajalikuks märkida, et kogutud materjal selles küsimuses on vastuoluline ega võimalda anda hinnangut, kas ja kuidas on Freeh olnud Prevezoni kaasusega seotud.”

Lisaks ei saa Freeh tööalast tegevust enam riigikantselei väitel hinnata advokaadile kohaldatavast huvide konflikti reeglitest ja normidest. Nimelt lahkus Freeh augusti alguses büroost Freeh Sporkin & Sullivan, millega rahandusminister Martin Helme Eesti huvide kaitsmiseks lepingu sõlmis. Kuna huvide konflikti saab hinnata vaid Freeh ise, siis on riigikantselei väitel oluline, et advokaadi maine oleks laitmatu ja usaldusväärne.

Seega ei anna riigikantselei konkreetselt vastust, kas Freeh’l on Eestit kaitstes huvide konflikt või mitte. “Kogutud materjalide põhjal jääb mõningane ebaselgus selles asjus, kas ja kuidas Freeh, tema büroo või konsultatsioonifirma olid seotud Prevezoniga,” võttis riigikantselei analüüsi kokku.