Riigikaitse nõukogu arutas veteranipoliitikat ja riigikaitse arengukava
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et Eesti võlgneb meie riigi julgeolekuhuvide eest lahinguväljal sõdinud kaitseväelastele, aga samuti kodus kaitseväeteenistuses vigastada saanud meestele ja naistele pideva tähelepanu, professionaalse toetuse ning ühiskonna tunnustuse.
Veteranipoliitika, mida riigikaitse nõukogus tutvustas kaitseminister Urmas Reinsalu, hõlmab praegu üle paari tuhande inimese, kuna aastatel 1995-2012 on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kokku ligi 2300 Eesti kaitseväelast.
Lahinguväljal on langenud 11 kaitseväelast, haavata ja vigastada saanud 130 inimest, neist 34 raskelt. Neile lisanduvad teenistusülesannete täitmisel Eestis vigastada saanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
“Läbimõeldud, praegustele ja endistele kaitseväelastele ning nende lähedastele tuge pakkuv veteranipoliitika on riigi otsene kohustus seista nende eest, kes on seisnud Eesti ja Eesti huvide eest, seda sageli lahinguväljal,” kinnitas president Ilves.
“Mul on heameel, et veteranipoliitika pöörab haavata saanute terviseprobleemide kõrval rõhutatud tähelepanu ka veteranide ümberõppele ja nende haridustee jätkamisele – nende edukale ja kestlikule toimetulekule.”
Enne kaitseminister Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase ülevaadet 10-aastasest riigikaitse arengukavast ütles president Ilves, et see kava seab Eesti riigikaitsele realistlikud ja jõukohased eesmärgid.
“Oleme pidevalt targemaks saanud ja oskame aina paremini hinnata Eesti sõjaliste võimete loomise ja ülalpidamise tegelikke kulusid,” sõnas riigipea, tunnustades meie parlamendierakondi, kelle toetusel on riigikaitsekulud kaks protsenti SKT-st. “Riigikaitset juhtivate poliitikute, ametnike ja ohvitseride otsused selle raha kasutamisel peavad olema täpsed ja põhjendatud ning plaanid ambitsioonikad, kuid realistlikud.”
