Riigijuhtimise valvurid ootavad valitsuselt Ida-Virumaa turvalisuse tagamisel konkreetsemat tegutsemist

 (24)
Riigijuhtimise valvurid ootavad valitsuselt Ida-Virumaa turvalisuse tagamisel konkreetsemat tegutsemist
Foto: Siim Lõvi

Valitsuskoalitsioon on oma lubaduste täitmise kiiruses turvalisuse valdkonnas üldselt ajakavas, samas peaks aga lähtuma reaalsest olukorrast ja vajadusest ning mitte ainult valitsusprogrammist, leidis portaalis Valitsemise valvurid korrakaitse valdkonda jälgiv Tiina Ristmäe MTÜst Eesti Naabrivalve.

Ristimäe sõnul on hetkel aktuaalne Ida-Virumaa turvalisus, millest räägib meedia ning arutab ka riigikogu.

„Samas ei ole olukord, kus puudu on mitukümmend politseinikku, tekkinud
viimaste kuude jooksul,“ märkis ta. „Aastaid on teada põhjused, miks värskelt kooli lõpetanud politseinikud ei taha või ei saa näiteks vene keele oskuse puudumise tõttu Ida-Virumaal töötada.“

Ristimäe ootab valitsuselt kiiremat ja konkreetsemat tegutsemist Ida-Virumaa turvalisuse tagamisel. „Aeg oleks aruteludest ja analüüsidest saadud info põhjal otsuseid tegema hakata ja neid ellu viia,“ lausus ta.

Päästevaldkonna ümberkorraldused

Ristimäe tõdes, et valitsuse esimesel tegevusaastal on kõige rohkem tähelepanu pälvinud päästevaldkonna ümberkorraldused.

„Üheksa riikliku päästekomando sulgemise otsus tekitas palju vastuseisu, aga ka arutelu prioriteetide ja elutähtsate teenuste kvaliteetse osutamise üle,“ meenutas Ristimäe.

Riik toob tema sõnul komandode sulgemise põhjusena välja vajaduse ressursse paremini kasutada ja loodab, et suletud komandode asemel alustavad tegevust vabatahtlikud päästjad.

„Ühest küljest jääb mulje, et nii soositakse vabatahtlikkuse arengut ja kaasamist, samas on nüüd nende piirkondade elanikud kohustatud looma vabatahtlike grupi, kes vajadusel reageerib,“ kirjeldas Ristimäe olukorda.

Tema hinnangul oleks olnud otstarbekam enne komandode sulgemist vabatahtlik süsteem käima lükata ja siis järk-järgult vähendada riiklike päästekomandode tegevust.

„Siseminister on korduvalt selgitanud, et selle ümberkorraldusega muutub
päästeteenus hoopis paremaks ja suureneb nende elanike hulk, kes hakkavad
saama elupäästvat teenust,“ kõneles Ristimäe. „Kuid vastuseta on küsimus, kui paljude elanike võimalus kiiret päästeteenust saada selle otsusega vähenes?“

Rõhk konstaablitele

Ristimäe märkis, et ehkki korrakaitse valdkonna 2011 aasta kokkuvõte on positiivne ja statistika näitab kuritegevuse vähenemist ning erinevad uuringud näitavad ka elanike turvatunde suurenemist, on kasvanud raskete isikuvastaste kuritegude arv, sealhulgas ka lähisuhtevägivald.

„Nii siseminister kui ka prefektid on rõhutanud, et lähisuhtevägivalla ennetustöös on oluline roll piirkonna konstaablil,“ tõdes Ristimäe. „Seega tuleb järgmise aasta eelarvet koostades suurendada ressursse, et piirkonna konstaablil oleks reaalselt aega ja võimalusi töötada oma piirkonnas ja täita piirkonna konstaabli ülesandeid.“

Info veebis ebaühtlane

Ristimäe tõi veel probleemina välja erinevate asutuste kodulehekülgede puudulikkuse. Näiteks tõi ta, et päästeteenistuse lehelt ei leia adekvaatset infot vabatahtlike päästjate kohta, kuigi võiks arvata, et esmajoones sellelt lehelt otsiks lisateavet vabatahtlikkuse kohta päästeteenistuses.

Erilise informeeritusega ei paista tema hinnangul silma ka siseministeeriumi veebilehekülg. Samas kiitis ta justiitsministeeriumit, mille kodulehekülg on väga informatiivne, info on kergesti leitav ja regulaarselt uuendatud.

Küsitlus #118543