„Läbikukkujate protsent on langenud, pigem saadakse läbi ja pigem on õpilased targemad,“ ütles eksamikeskuse direktor Robert Lippin võrdluseks varasemate aastatega.

Näiteks geograafias põrus tänavu 70 õpilast, eesti keeles 56, keemias ja ajaloos võrdselt 34 õpilast. Bioloogias sai alla 20 punkti 15 õpilast, inglise keeles seitse, füüsikas viis ning vene keeles kolm.

Eksamikeskuse eesti keele peaspetsailist Märt Hennoste sõnul tuleb uue eesti keele osaoskuse mõte kõige paremini välja just vaadates seda, et eesti keele eksamil põrus mulluse 192 õpilase asemel 56.

„Mullu ei suutnud ligi 200 õpilast ekasmit sooritada, siis nüüd jäi neid palju vähemaks,“ rääkis Hennoste. „Nüüd on eksam objektiivsemalt hinnatav ja õpilane saab oma teadmisi näidata laiemalt.“

Uus eesti keele eksam on Hennoste sõnul palju rohkem õpilast arvestav, kuid samas ei alahinda õpilast, sest ka eksami nõudlikkus on säilinud. Seda näitas tema sõnul see, et vaid 13 õpilast said eksamil 100 punkti. Varem oli maksimumpunktidele eksami sooritajaid 70 ja 90 vahel.

Kahe aasta pärast tõuseb eksami sooritamise künnis

2014. aastast tõuseb riigieksmite sooritamise hinde künnis 50 protsendini.

Hennoste sõnul puudub praegu mõte vaadelda tänavuste eksamitulemuste hulgast alla 50 punkti saanute osakaalu, sest 50 punkti künnis ei ole ainult eksamitöö ja hindamise teema. Seega ei ole uus osaoskustel põhinev emakeele eksam mingi uuenduse lõpp, vaid alles algus.

„Kui me läheme üle 50 punkti künnisele kõikides ainetes, tuleb muuta ka kõiki hindamise põhimõtteid,“ rääkis ta. „See on laiem problemaatika, sest mängureegelid tuleb muuta natuke laiemalt.“

Mis toimub vene koolide ajaloo tundides?

Lippin tõi riigieksamite negatiivse poole pealt välja veel selle, et ajaloos ja ühiskonnaõpetuses on vene õppekeelega õpilaste tulemused kehvemad kui eesti õppekeelega koolide õpilastel.

Lippini sõnul tekkib küsimus, mida vene koolide ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides tehakse ning kuidas üldse Eesti vabariigile lojaalsed kodanikud kasvavad.

„Samas on vene õppekeelega koolides tugevamad reaalained – füüsika, keemia ja matemaatika,“ lisas Lippin.

Statistikast selgub seegi, et reaalainetes on veidi tugevamad just noormehed.