Sel aastal sooritas riigieksami 9654 eksaminandi ning kokku esitati üle 24 000 eksamitöö. Esmakordselt tuli gümnasistidel sooritada kolm riigieksamit, milleks olid eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele eksam. Käesolev õppeaasta oli ka esimene, mil eksaminandidel oli võimalik valida, kas proovida kätt laia või kitsa õppekava järgi koostatud matemaatikaeksamil.
Eesti keele eksamit tegi sel aastal 6951 eksaminandi. Keskmine punktisumma oli kokku 62, kusjuures tüdrukutel keskmiselt 65,5 ja poistel 57,2 punkti. Käesoleval aastal rakendus esmakordselt ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega riigieksami sooritatuks lugemise alammäär, milleks sai varasema 20 punkti asemel 1 punkt. Sellest tulenevalt oli sel aastal ka eksamil läbi kukkunud õpilaste arv märkimisväärselt väike - eesti keele eksamil kukkus läbi 4 õpilast, kellest kõik olid noormehed.
Eesti keele eksamil sai maksimumi ehk 100 punkti kõigist eksaminandidest 10 õpilast, samas kui hindele "väga hea" ehk üle 90 punktisele tulemusele tegi eksami 249 õpilast, neist 188 olid tüdrukud ja 61 poisid.
Eesti keele eksami teise keelena sooritas 2177 eksaminandi ning keskmine eksami tulemus oli kokku 58,6 punkti. Eesti keelt teise keelena kõnelevate neidude tulemus oli umbes sama, mis eesti keelt emakeelena kõnelevate tüdrukute oma - 65,6, samas kui noormeeste tulemus oli oluliselt madalam kui emakeelena eesti keelt kõnelevate poiste oma - 52 punkti. Maksimumpunktisummaks jäi siinkohal 99 punkti ning üle 90 punkti peale sooritas eksami 292 eksaminandi, mis on märkimisväärselt suur arv, arvestades, et teise keelena sooritas eesti keele eksami kolm korda väiksem hulk eksaminande kui seda oli emakeelena eksami teinud inimeste arv.
Raskema matemaatikaeksami sooritajatel oluliselt kõrgem tulemus
Matemaatikaeksami tulemustest saab välja tuua kaht tüüpi statistikat: sel aastal oli eksaminandidel esmakordselt valik, kas teha kitsam ehk väiksema arvuga matemaatikatundide läbimise peale tehtud eksam või laiem ehk veidi raskem eksam. Kumbagi eksamit valiti umbes võrdsel arvul kordadest: kitsama kursuse kasuks otsustas 4067 eksaminandi ning laiema riigieksami kasuks 4171 eksaminandi.
Kitsama matemaatikaeksami tulemus oli oluliselt madalam kui laiema eksami keskmine punktisumma: lihtsama eksami sooritanute keskmine skoor oli 30,2 punkti, samas kui raskema eksami valinud tegid selle keskmiselt 54 punkti peale. 100 punkti ehk võimaliku maksimumini ei jõudnud ükski kitsama eksami valija, üle 90 punkti sai kõigist sooritajatest 44 eksaminandi. Läbi kukkus kitsal eksamil 35 õpilast.
Laiema matemaatikaeksami valinutest sai 12 maksimumi ehk 100 punkti. Üle 90 punkti sooritas eksami 271 inimest, mis on oluliselt suurem number kui kitsa matemaatika puhul. Kui eesti keele eksami puhul oli üle 90 punkti saanud tüdrukute ja poiste vahel suur arvuline vahe, olid laia matemaatikaeksami puhul nii keskmised punktisummad kui ka hindele "väga hea" sooritanud eksaminandide soolised vahed peaaegu olematud. Uuesti peab matemaatikaeksami järgmisel aastal sooritama 12 läbikukkunud eksaminandi.
Et sel aastal korraldati matemaatika riigieksamit esmakordselt kahes eri versioonis, lisas eksami kordineerimisega tegelenud SA Innove sel korral eksami juurde ka küsimused eksaminandide eelneva matemaatikahariduse ning nende motivatsiooni kohta.
Tulemused matemaatikaeksami sobivuse ja õpilaste motivatsiooni kohta selguvad SA Innove teatel sel sügisel. Samuti avaldatakse siis täpsem statistika ka riigieksamite tulemuste kohta üldises plaanis.
Esialgse statistika ja tebalitega saab tutvuda SA Innove kodulehel.
