Riigieksamite peale kulub seitse miljonit

Paljud õpetajad leiavad, et praegune riigieksamite süsteem on kohmakas ja kulutab mõttetult riigi raha.

Riigieksamid maksavad igal kevadel ligi seitse miljonit krooni, mis on õpetajate hinnangul ülearu suur ja ebavajalik väljaminek, kirjutab Maaleht.

Aprillikuise kirjandiga algav riigieksamite maraton nõuab tänavu riigieelarvest 6,9 miljonit krooni, millest suurem osa kulub eksamite korraldusega seotud ekspertide töötasudeks — eksamite väljatöötajad, välisvaatlejad ja eksamitööde hindajad jagavad omavahel ligikaudu 4,2 miljonit krooni.

Ülejäänud miljoni eest ostetakse spetsiaalseid turvakotte, trükitakse eksamivihikuid ja palgatakse firma, kes turvakottidesse suletud eksamivihikud kõigepealt eksamikeskusest õpilastele ja täidetult jälle tagasi Tallinna keskusesse toimetab.

“See 6,9 miljonit on märksa väiksem number kui me kavandasime,” nendib Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa, kelle sõnul pole seetõttu enam millegi arvelt kokku hoida. Kui eelarve oleks suurem, kasutaks Ääremaa seda eelkõige eksamisüsteemi arendamiseks ja sellega seotud inimeste harimiseks.

Seevastu suur osa õpetajatest peab nimetatud miljonite kulutamist mõttetuks, igatsedes taga pigem nõukaaegset eksamisüsteemi, kus raha kulus ainult koolidesse saadetud eksamipiletite vihikule. Õpilased kirjutasid piletite lahendused kaustikutesse, õppisid selgeks ning vastasid oma kooli õpetajatest komisjoni ees, mille liikmed panid paari tunniga eksaminandile ka hinde. Ei mingeid välisvaatlejaid, üleriiklikke hindajaid, turvakotte ega nädalatepikkust stressirohket tulemuse ootamist nii nagu praegu.

Tegelikkuses on riigieksamid veelgi kallimad kui seitse miljonit krooni. Eksamitega seotud õpetajate õlule langeb hulk lisatööd ja ajakulu, mida ühisest eelarvest ei tasustata. Heal juhul saab kool seda kompenseerida vaba päevaga. Kui mingi aine eksami sooritajaid on liiga vähe, peab õpilane tegema eksami teises koolis.

Kuigi haridus- ja teadusminister Toivo Maimets möönis pärast ulatuslikku spikerdamist Juhkentali gümnaasiumis mullu kevadel, et riigieksamite süsteemi tuleks muuta, kavatseb ta eksamikorralduse üldjoontes samaks jätta.

“Mida me koolieksamite süsteemile tagasi minnes peale raha võidaksime?” küsib Maimets. Tema sõnul on riigieksamite suurim kasutegur nende ühitamine ülikoolieksamitega. “Tänu sellele ei pea õpilased suve jooksul kaks korda eksameid tegema, see on mõistlik. Lisaks saab koole eksamitulemuste põhjal omavahel võrrelda, hindamine on samuti objektiivsem.”