Riigieksam lubab ülikooli umbkeelseid

Tartu Ülikoolis on juhtumeid, kus vene rahvusest tudeng venitab hoolimata maksimumilähedastele riigieksamipallidele eestikeelse õppetöö kohta: tševo-tševo?

Rahvusülikool puutub aastast aastasse vähemal või rohkemal määral kokku vene koolide lõpetanutega, kes riigieksamitunnistusest lähtuvalt peaksid oskama eesti keelt heal tasemel, aga võta näpust, kirjutab Postimees.

„Õppejõud kurdavad, et loengus istuvad mittekommunikeeruvad tegelased tuhmide silmadega, kuulavad püüdlikult, aga aru ei saa,” sõnas arstiteaduskonna dekanaadi juhataja Tuuli Ruus. Olematu keeleoskus lööb välja ka eksamitel ja kirjalikes töödes.

Mitte-eesti gümnaasiumi lõpetanuile on riigieksami 60 punkti see tase, mis lubab ülikoolis õpinguid alustada. Kel punkte vähem, saavad tudengipõlve alustada eesti keele lisa-aastast.

Arstiüliõpilane Eduard ütles, et on küllalt näinud 60 punkti piiri ületanuid, kes ei saa isegi lihtsast jutust aru. “Loengus võib ka üks sõna muuta asja sisu,” nentis ta.

Tema sõnul on keeleoskamatus tõsine probleem, sest selle kompenseerimiseks tuleb kõvasti iseseisvat tööd teha, aga mahajäämus tuleb ikkagi.

Tartu Ülikooli statistika ei too eraldi välja eksmatrikuleerimisi keeleoskuse puudumise tõttu. Eksmatid edasijõudmatuse tõttu, mis võiksid ka peegeldada keeleprobleemi, pole vene tudengite hulgas massilised. Tartu Ülikooli õppe- ja üliõpilasosakonna juhataja Aune Valk ütles, et probleem on ülikoolile tuttav, kuid midagi ette võtta ei saa, sest see arv, 60, on riigi ette kirjutatud.

Riikliku eksamikeskuse riigikeeletalituse juhtaja Pilvi Alp osutas ühe veakohana riigikeele riigieksami ülesehitusele. Tegu on osaoskuste eksamiga, kus kontrollitakse kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise oskust. 60 punkti on võimalik koguda ka siis, kui üks osa tuleb null.