Seniajani oli ruumiloomet puudutav kompetents ja sellest tulenevad ülesanded laiali eri asutustes ning omavahelist koostööd nappis. Ka olid riigi ruumilise arengu eesmärgid killustunud eri arengudokumentide vahel ja terviklikult sõnastamata.

Töörühm kaasab ka teised seotud ministeeriumid näiteks kultuuri-, keskkonna- ja majandusministeeriumi, omavalitsuste üleriigilise liidu, ettevõtlusorganisatsioonid, õiguskantsleri esindaja ning teised vajalikud partnerid. Meeskond moodustatakse juba ametisolevatest ametnikest ja organisatsioonide esindajatest, eraldi inimesi palgale ei võeta.

Valitsusele teeb ruumiloome meeskond konkreetsed poliitikaettepanekud tuleva aasta alguseks. Avalikust rahast makstavate toetuste planeerimise ja rakendamise põhimõtetesse lisatakse edaspidi elukeskkonna parendamise põhimõte.

„Ruumiloome meeskonna töö muudab riiklike ruumilise arengu otsuste tegemise efektiivsemaks,“ kommenteeris meeskonna loomist kultuuriminister Indrek Saar. „Meil tekib pidev ja pikaajaline vaade Eesti ruumilisele keskkonnale ja selle arengule. Tänu sellele muutub elukeskkond kvaliteetsemaks, mis muudab Eesti atraktiivsemaks ettevõtjatele ja investoritele. Ka inimeste tervis on otseses seoses sellega, milline on see ehitatud keskkond, kus nad igapäevaselt viibivad,“ lisas ta.

Ruumiloome meeskonna loomisele eelnes Riigikantselei ja Kultuuriministeeriumi korraldatud ruumiloome ekspertrühma töö, mille käigus kaardistati ruumiloome probleemistik ning pakuti välja võimalikult lahendused. Ekspertrühma aruande kohaselt saab ja peab riik oma ruumilist keskkonda rohkem väärtustama tuues elukeskkonda puudutavate otsuste juurde kõik parimad teadmised väärtusliku ruumilise keskkonna kujundamiseks.

Meeskond luuakse poolteise aasta jooksul töötanud ruumiloome ekspertrühma aruande alusel, mis moodustati valitsuse juurde 2017. aasta juulis.