Uuest aastast Eestis maavalitsuste kaotamise üks viimaseid samme on maksta maavalitsustele välja erinevad hüvitised, mida on maavalitsuste ametnikel õigus saada. Kokku saab see summa olema pisut üle 713 000 euro.

Riigihalduse minister Jaak Aab on saatnud rahandusminister Toomas Tõnistele kirja, kus taotleb valitsuse sihotstarbeliste vahendite reservist 713 111 eurot maavalitsuste ametnikele kasutamata puhkuse ja koondamiste hüvitamiseks.

Kokku koondatakse 15 maavalitsusest 267 inimest. Koondamishüvitised lähvad kokku maksma 380 000 eurot. Lisaks tuleb maksta välja raha kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. See summa saab olema kokku 146 000 eurot. 175 000 eurot kulub asutuste maksudeks ning 11 600 eurot kulub veel muudeks maavalitsuste tegevuseg lõpetamisega seotud erakorralisteks personalikuludeks.

Enim raha kulub hüvitisteks Harju maavalitsuses, 109 000 eurot, järgnevad Pärnu maavalitsus 65 000 euroga, Tartu maavalitsus 53 000 euroga ning Lääne-Viru maavalitsus samuti 53 000 euroga. Nendes maavalitsustes koondatakse vastavalt 37, 27, 21 ja 16 ametnikku.
Kõige vähem on vaja hüvitisi maksta Hiiu maavalitsuse kaotamisel, 25 000 eurot, kust koondatakse üheksa inimest.

Otsus, et hüvitisteks raha eraldatakse, tegi valitsus 5. oktoobril.

Maavalitsused lõpetavad töö uue aasta algusest, seejärel asuvad maakondades tegutsema regionaalhalduse talitused, kuhu jääb tööle üks kuni kuus inimest. Talituste tööd hakkab koordimeerima rahandusministeeriumi juurde loodav uus regionaalhalduse osakond.