Riigi muusikaraadio ärritab erakanalite juhte
"Keegi ei suuda põhjendada, milleks Raadio 2 vaja on. Mis on tema eesmärk ja millist ideed ta kannab, mille eest riik maksab talle aastas miljon eurot," sõnas Kuku Raadio peatoimetaja Janek Luts Äripäevale. Nädal tagasi avaldas Ekspress Gruppi omanik Hans H. Luik TV3 vestlusaates "Kolmeraudne" arvamust, et selline diskojaam nagu Raadio 2 ei tohiks elatuda maksumaksja rahast. Luik ütles, et mõni üksik hea jutusaade seal küll on, kuid peamiselt on tegu siiski mainstream-meelelahutusjaamaga.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul tugineb Luige vaenulik suhtumine ekslikele alustele. Allikmaa sõnul on raadiojaamal kindel missioon noorte seas täita. "Raadio 2 on noore inimesel kõrval ja annab nõu, millised on terved väärtused ühiskonnas ja millised mitte. Tal on ikkagi oma missioon, mitte üksnes meelt lahutada," ütles Allikmaa.
Luige hinnangul on viga sees juba riigi ringhäälingu poliitikas, sest saatesagedusi ei anta programmi sisu järgi. "Saatesagedused on riiklik ressurss. Seda ei saa ära anda Energy FMidele. Siis kuulamegi seda tümakat ja jääme lääne provintsiks, lollistume omaenda maal," rääkis Luik telesaates.
Ka Luts lausus, et sagedusi andev kultuuriministeerium ei pea programmi sisu oluliseks. "Meil on nii kultuurne ministeerium, et nende jaoks pole vahet, kas sa mängid muusikat või räägid. Kõik on nii kultuurne, et kõik on võrdsed," lausus Luts. Ta lisas, et nii Kuku kui ka Raadio 2 eelarve on umbes miljon eurot aastas. Kuna Raadio 2 programmis on vähe ajakirjanduslikku materjali, ei mõista Luts, miks kulub sellise programmile nii palju raha. Raadio 2 eelarves on ainuüksi palgakuludeks aastas ette nähtud 6,7 miljonit krooni.
Allikmaa sõnul ei saaks öelda, et Kuku Raadio programm oleks oluliselt kallim, sest mõlemas peab eetris olema saatejuht. "Ma ei arva, et saaksime teha juturaadiost palju odavamat Raadio 2 teha. Pole vahet, kas aetakse juttu või mängitakse muusikat," sõnas Allikmaa.
