Sänna baasis kasvanud 83hektarilise 90–100aastase metsa müüs ministeerium aasta tagasi maha 1,8 miljoni krooniga. Sama metsa turuhind oleks olnud vähemalt viis kuni kuus miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Viiendat kuud uuritavas kriminaalasjas on ministeeriumi endised ja praegused töötajad kinnitanud, et juhindusid Eesti Metsakorralduskeskuse (EMK) hindamisaktist. Metsahindajad aga leiavad, et oksjonit ära jättes müüs ministeerium riiklikku vara kolm-neli korda alla turuväärtuse. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) küsib männipuidu tihumeetri eest harilikult 400–500 krooni ringis, siis kaitseministeeriumi tehingus langes tihumeetri hind 115 kroonile.

“Kaugel sellest, et see oleks olnud loomuliku hinnaga müük,” ütles Sännas metsatükki hindamas käinud EMK töötaja Karl Treiberg.

Üliodavaks on müügihinda nimetanud Võrumaa Teatajale antud intervjuus ka Võru metsaülem Agu Palu.

Karl Treiberg mainis, et võttis hindamise aluseks rahandusministeeriumi kehtestatud 1993. aastast pärineva “Erastamisele mineva kasvava metsa müügi hinnakirja”, mis on siiani ainus riiklik dokument, mille alusel metsa hinnata. Metsahindaja sõnul pole sel hinnakirjal turuväärtusega suurt pistmist, sest seda kasutatakse üldjuhul metsaoksjonitel alghinna määramiseks. Treibergi väitel ei tellinud kaitseministeerium Sännas metsa turuväärtuse hindamist.

Ministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko laob aga vastutuse metsakorraldusfirma õlule. “Minu teada andis metsakorralduskeskus selle hinnangu ja nii ta ka müüki läks,” lausus Mikko.

Karl Treibergi andmete põhjal hindamisakti koostanud Karin Metsmakerit see jutt ei veena. “Kaitseministeerium on ennegi meilt tellinud metsa hindamisi ja on väga hästi kursis, mida see endast kujutab,” märkis ta.

Metsmakeri sõnul on enampakkumise ärajätmine normaalse müügiprotsessi rikkumine.