Riigi kriisikärped jõudsid puuetega inimesteni: kas nende esindusorganisatsioonid suretatakse välja?

 (175)
Täiendatud sotsiaalminister Tanel Kiige kommentaariga
Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu esimees, on pildil sinakas särgis.
Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu esimees, on pildil sinakas särgis.Foto: Priit Simson

Eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu soovib riik vähendada puuetega inimeste organisatsioonide rahastust poole võrra. See paneb väga paljud ühingud olukorda, kus neil tuleb tegevus lõpetada.

Suur osa organisatsioonide rahastusest laekub läbi Hasartmängumaksu nõukogu. Tulenevalt eriolukorrast on aga hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenenud, mille tulemusena näeb Sotsiaalministeerium vajadust kärpida puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kuni 50% ulatuses.

Haamer langeb esmalt pisitegijatele

Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu esimees, märkis Delfile, et esimesena satuksid löögi alla just väiksemad organisatsioonid, mis tegelevad otse inimestega.

"Neil on püsikulusid rohkem: nad peavad maksma erinevatele ringijuhtidele ja tegevusjuhendajatele ning neil on päris suur ruumivajadus," selgitas Rosin. "Pidev väljaminek on üsnagi kõrge. Nendel on selles olukorras kõige keerulisem."

Sedalaadi kohalikul tasandil tegutsevad ühingud sõltuvad suuresti ühelt poolt riigi abist, teisel poolt projektirahadest ja ka kohaliku omavalitsuse toetusest.

"Meil on täna organisatsioone, kes on öelnud, et neil lihtsalt pole rohkem kuskile kokku tõmmata," sõnas Rosin. "Kui eilse seisuga rahastust vähendada, tuleks inimesi lahti lasta ja ruumidest loobuda."

Lahtilastud töötajad ei pruugi aga tema sõnul kriisiolukorra möödudes naasta ning sellisel juhul oleks erihooldusega tegelevatel asutustel vesi ahjus.

"Eestis pole nende erialade spetsialiste just jalaga segada," tuli Rosinal tõdeda. "Lisaks lõhuks selline tegutsemine tekkinud kogukondi, kus on oluline kujunenud koostöö ja üksteisetundmine. Siin on hästi palju kihte, millest rääkida."

Niigi kehv olukord on hullenemas

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid suretatakse välja!

“Need on liidud, ühingud ja kojad, mis nõustavad igapäevaselt erivajadusega inimesi, pakuvad neile rehabilitatsiooni, huvitegevust ning huvikaitset, aga nõustavad ning koolitavad samal ajal ka riigi ning
eraettevõtteid ligipääsetavuse ning paremate praktikate osas," selgitas Rosin. "Väga paljud meie inimesed töötavad juba täna poolenisti vabatahtlikkuse alusel. Kui nüüd riigilt saadavat toetust vähendada, ei ole paljudel vahendeid kas või selleks, et ruumide eest renti maksta, rääkimata töötajate palgamaksetest või tegevuseks mõeldud ja ürituste korraldamiseks vajalike kulude kattest. On tõenäoline, et olukorra realiseerudes peavad mitmed organisatsioonid tegevuse lõpetama, mis on lubamatu."

“Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid suretatakse välja! Juba eos on see häbiplekk, et huvikaitse on üles ehitatud projektipõhisusele,
rahastuse vähendamine tähendab selgelt olelusvõitlust üldse püsimajäämise nimel,” sõnas Eesti liikumispuudega inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.

Ehkki teine osa ühingute tegevuseks vajalikust rahastusest saadakse. projektipõhiselt, on tänaseks ka projektitoetuste saamine muutunud keeruliseks.

Haiget saavad kõige haavatavamad

“Üks meie liikmesorganisatsioon taotles rahastust 4 korda, kuid edutult. Pärnu pimedate ühing palus projekti korras riigilt rahastust oma tegevuseks, kuid see lükati tagasi põhjendusega, et ühing tegeleb meelelahutusega," avaldas Rosin, väljendades hämmeldust ja mure. "Ehkki täna füüsiliselt töö seisab, on ruumide eest üüri vaja ikka maksta ning oma inimestega suhelda, neid keerulisel ajal toetada ja aidata. On ootamatu ja hämmastav, et olukorras, kus riik kaalub konkreetsete ettevõtete toetamist sadade miljonite eurode väärtuses, ei leita muud lahendust, kui kärpida ühe ühiskonna haavatavama osa toetusmeetmeid."

See näitab suhtumist, et need inimesed meie ühiskonnas, kelle huve tõesti kaitsta vaja on, ei vääri seda.

“Tegemist on vägagi sisulise otsusega, see näitab suhtumist, et need inimesed meie ühiskonnas, kelle huve tõesti kaitsta vaja on, ei vääri seda," lajatas Tiri. "Kuigi selge vajadus on olemas. Alles hääletatud lisaeelarvega suurendati Vabariigi Valitsuse reservi, riik emiteeris kriisi üleelamiseks võlakirju ja teeb seda veel, sellest osa raha on lisaeelarvega jagatud ja osa raha pandud valitsuse reservi. Peame
ainuõigeks, et leitakse ka vahendid, katmaks vähenenud hasartmängumaksu laekumist käesoleval aastal,."

Sel aastal jagas riik kõigile puuetega inimeste organisatsioonidele 1 090 000 eurot, mis jaotatakse laiali 49 suuremale organisatsioonile, mis omakorda koondavad üle 200 väiksema organisatsiooni. Kärpides summat 50% võrra, võidaks riik vaid 545 000 eurot.

“Kui vähendame riigipoolset toetust, võime end leida peagi olukorrast, kus meil puudub ressurss nägemispuudega inimeste esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks,” nentis Jakob Rosin.

Ka Tiril oli olukorra iseloomustamiseks üht-teist öelda: “Liikumispuudega inimeste probleemid ei vähene seetõttu, et meil on kriis. Lisaks tavapärasele tööle - liikumispuudega inimesi puudutava info kanaldamine, koostöö avaliku ja erasektoriga, näiteks politsei, päästeameti ja kaitseliiduga koostöös puuetega inimeste päästmine eriolukordades: praktilised õppused, poliitika kujundamine osaledes erinevates töörühmades ning nõukogudes, kohalike omavalitsuste nõustamine sotsiaaltranspordi, kodukohanduse ja ligipääsetavuse valdkonnas oleme peagi COVID-19 haiguspuhangust tingitud nõustamise lisavajadusele ka ravijärjekordade küsimuse ees."

Mõlemad organisatsioonid leiavad, et plaan puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kärpida ei ole mitte ühelgi moel aktsepteeritav ning erivajadusega inimeste haavatavuse vähendamiseks
tuleks riigil leida meetmed organisatsioonide jätkuvaks toetamiseks.

Taustast

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu missioon on seista liikumispuudega inimeste inimõiguste, kodaniku õiguste, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste eest.

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Tanel Kiik: see on vale, kärbet ei tule
Sotsuiaalminister Tanel Kiik lükkas täna ühismeedias puuetega inimeste esindusorganisatsioonide väited tagasi.

Puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks. Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited justkui oleks otsustatud nende organisatsioonide toetuste vähendamine 50% ulatuses. Kinnitan, et see ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole ega tule!

Tõsi on see, et tulenevalt eriolukorrast ja majanduslangusest väheneb oluliselt ka hasartmängumaksu laekumine, mille kaudu rahastatakse läbi sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi paljusid kodanikuorganisatsioone ja projekte üle Eesti. Hasartmängumaksu alalaekumine on tõsine probleem, millele meil tuleb ühiselt lahendus leida.

Sotsiaalministeerium ei ole siiski hetkeseisuga ühegi organisatsiooni toetust sellest tulenevalt vähendanud. Oleme kinnitanud, et II kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Täiendavalt on alanud läbirääkimised, kuidas korraldada käesoleva aasta teiseks pooleks planeeritud maksed ja tegevused ning olen kindel, et leiame siin lähiajal koostöös kodanikuühenduste ja valitsusega mõistliku lahenduse.
Küsitlus #118543