Riigi käitumine õhutab äärmusliikumist

Ebakindel, oma rahva tundeid häbenev riigivõim loob tingimused äärmusrühmituste tekkeks, hoiatab Tõnis Lukas.

Oma rahva tunnete alahindamine on viinud kõikjal äärmuslike rühmade tekkimiseni, kirjutab Isamaaliitu kuuluv Tõnis Lukas Postimehe arvamusküljel. „Enamasti ongi nende kasvulavaks emotsioonid ja põhjuseks pettumus valitsuse silmakirjalikkuses ja valevagaduses — nagu oleks mõne teise kogumi või rahva tõde tõesem meie omast.” „Kas eestlaste rahvuslikud tunded on tõesti nii häbiväärsed, et neist ei sobi ei kodus ega Euroopas valjul häälel kõnelda,” küsib Lukas ja vastab: „ Ei ole. Olen täiesti veendunud, et nii nagu on võimalik selgitada piirialade kultuuriruumi eripärasid, on võimalik seda teha ka ajaloo keerdkäikude osas.”

„Sel kuul on silmakirjatsemine ja oma rahva jaoks arusaamatuks jääv välissuhtluse asjaajamine omas kodus tekitanud Eestis tõsise vastasseisu,” nendib Lukas. „Rahvaliitlasest Lihula vallavanema provokatiivsele käitumisele provokatsiooniga vastanud rahvaliitlasest siseminister tõi peaministri teadmisel vaiksele kalmistule märulipolitsei. Tundub, et eesmärk saavutati — märul tekkiski, nii et oli, mida laiali ajada.„

„Otsuseid, mis põhinevad sisepoliitilistel argumentidel, saab langetada järsult” nendib Lukas. „Otsuseid, mille argumendid on välispoliitilised, mõju aga sisepoliitiline, tuleb põhjalikult ja avalikult kaaluda.”

Kui seda ei tehta, jääb avalikkusele mulje, et valitsus on vaid välisjõudude marionett, lisab Lukas. „Nii kaotatakse oma rahva usaldus täielikult. Demokraatia aga sellise usalduse põhjal valitsejatele volituste andmises seisnebki.”

Demokraatia eripära on see, et kui ikka väga vaja, lahendatakse tüliküsimus opositsiooniga läbi rääkides, lisab Lukas. “Autokraatia tingimustes lüüakse oponendil pea lõhki, aga see läheb “põranda alla” või kõrvalisse kohta ja elab seal oma tundeid välja ning lõpuks ilmub põranda peale tagasi hoopis väärastunud kujul.”

Eelnenud nädalatel on valitsus lasknud endale selgeks teha, et välismaalaste arvates on tegemist natsimonumendiga, nendib Lukas. Selle asemel et selgitada nüansse, mille poolest see eestlaste jaoks natsimonument polnud, hakkasid valitsuseliikmed ka ise kasutama terminit „natsimonument”, selgitab ta.