"Osapooled kinnitasid ühist arusaamist, et õpetajate palk peab tõusma ning palga kasvu tagamiseks tuleb leida vahendeid ka mujalt kui vaid riigi poolt eraldatava haridustoetuse seest," teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb.

Valitsuskomisjonis haridus- ja teadusministeeriumi esindanud Piret Sapi sõnul oli arutelu tulemuslik.

"Oluline on, et jõudsime mitmes punktis põhimõttelisele kokkuleppele. Õhku jäi ka eriarvamusi, kuid läbirääkimised jätkuvad septembris ja loodan, et jõuame võimalikult paljudes punktides kõiki osapooli rahuldavatele kompromissidele," märkis Sapp.

Läbirääkimiste osapooled nõustusid, et osa õpetaja täienduskoolitusest peaks olema riigi vastutusel.

"Koolide ja kohalike omavalitsuste käsutusse jääks täienduskoolituse korraldamiseks summa, mis ulatub ühe protsendini kohalikele omavalitsustele haridustoetuse raames jagatavatest palgavahenditest," lausus Kerb.

Põhjalikult arutati, kuidas arendada edasi praegu kehtivat koolipõhise arvestusega rahastamismudelit.

"Omavalitsused tegid ettepaneku kaaluda võimalust määratleda seadustes kooliastme pidamiseks kriteeriumid, mis põhinevad õpilaste arvul. Lisaks rõhutasid valitsuskomisjoni esindajad haridustoetuse raames kohalikele omavalitsustele jagatava põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpetajate palgaraha jälgitavuse olulisust. Valitsuskomisjoni soov on see, et põhikooli arvelt ei rahastataks gümnaasiumiastet," lisas Kerb.

Eraldi teemana tõstatus hariduslike erivajadustega noorte temaatika.

Läbirääkimiste osapooled olid Kerbi sõnade järgi nõus, et rohkem raha tuleks suunata just hariduslike erivajadustega noorte individuaalsele toetamisele tavaklassis.