"Ajakirjandus räägib viimastel päevadel palju asjast, mida tegelikult olemas ei ole. Olemas on kindlasti grupid internetis, aga mingit organisatsiooni, kuhu saab kuuluda, praegu veel ei ole. Tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi praegu "Odini sõdalaste" organisatsiooni ei kuulu," rääkis Terras.

"Need, kes on kodulehel seda teemat laikinud, nende seas on kaitseväelased ja kaitseliitlased kindlasti olemas, aga nende hulk kogu sellest 5000 massist ei ole ka selline, mille pärast me peaks kohe hulluks minema. Eks ühiskond on praegu väga ärevuses, aga kui niimoodi põhimõtteliselt tühja koha pealt paanikat üles tõmmatakse, siis see ärevus tõuseb loomulikult," lausus Terras.

Saatejuht märkis, et kaitseväe kodulehelt kaitseväe eetikakoodeksist võib lugeda, et kaitseväelased aktsepteerivad erinevusi ja on sallivad, kuid nn odinlaste retoorika kõlab rohkem rassistliku ja võõraviha õhutava organisatsioonina. Kas kaitseväelaste selle organisatsiooni toetamine ei lähe kaitseväe eetiliste tõekspidamistega vastuollu? "Kindlasti, kui nad on rassismi õhutavad, siis nad lähevad [vastuollu]. Kaitseväelase eetikakoodeks ongi kaitseväelasele see, millest lähtuda."

Terras sõnas, et ta ei ole nn odinlaste üleskutsetega kursis. "Viimastel päevadel olen ma tegelenud oma külalise, Belgia kaitseväe juhataja vastuvõtmisega ja oleme istunud kinnises ruumis ilma telefonideta, aga kindlasti ei aktsepteeri kaitsevägi mingisugust rassivaenu ega -viha, ja kaitseväelased, kes sellist asja kusagil välja ütlevad, ei saa teenida Eesti kaitseväes," kinnitas Terras, kuid lisas samas, et temani pole ühtegi sellist juhtumit praegu jõudnud.

"Kaitseväelased tohivad kuuluda kõikidesse organisatsioonidesse, mis lähtuvad Eesti riigi seadustest ja mis ei ole kuidagi vaenu õhutavad," sõnas Terras ja õhutas liituma kaitseliidu, abipolitseinike või priitahtlike pritsimeestega, kuna nõnda on õigus osaleda ka sisekorrakaitses.

"Kaitseliit peab oma liikmete kasvatamisega tegelema, kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, sinna võetakse inimesi seaduste järgi, ainult soovitustega, ainult kollektiivse otsusega. Nad peavad väga tõsiselt kaaluma, keda sinna võetakse ja milline on kaitseliidu ülesanne. Kaitseliidu ülesanne on osaleda Eesti riigi kaitsmisel ja Eesti riik kaitseb kõiki inimesi, kes Eesti riigis elavad."

Igasuguste inimgruppide loomine korra kaitseks on alati tekitanud pahandusi igas ühiskonnakorras.
Riho Terras

Kas oleks vaja reguleerida, millised õigused on kaitseväelastel vabal ajal? "Neil on väga selged piirangud juba ka täna lähtudes nii Eesti vabariigi põhiseadusest kui kaitseväe korraldusseadusest ja kaitseväe teenistusseadusest," kinnitas Terras. "Need keelavad kuuluda poliitilistesse liikumistesse, osaleda poliitilistel meeleavaldustel ja miitingutel."

Terras märkis, et süsteemselt on segi aetud kaitseliitlasi ja tegevteenistuses olevaid kaitseväelasi, kuid sõnas, et ka kaitseliitlastel pole õigust poliitilistel meeleavaldustel osaleda.

Küsimusele, kas kontrollitakse, kas mõni kaitseväelane või kaitseliitlane osaleb plaanitaval tõrvikurongkäigul, Terras otseselt ei vastanud. Ta rääkis, et kaitseväelaste organisatsioonidesse kuulumise õigust kaalub kaitsepolitseiamet, kelle ekspertiisidele ja arvamustele kaitsevägi oma sisemise julgeoleku küsimustes toetub.

"Minu esimene nõu on, et asja tuleks võtta rahulikult. Mina ei ole näinud ohtu Eesti inimestele, millega Eesti politsei hakkama ei saa. Igasuguste inimgruppide loomine korra kaitseks on alati tekitanud pahandusi igas ühiskonnakorras. Minu soovitus on ühineda organisatsioonidega, millised on juba olemas ja Eesti riigi korra kaitsmiseks üles kutsutud. Igasugune rassiviha on ainult kahjulik Eesti julgeolekule. Igasugune vihakõne inimeste vastu, kes on tulnud Eestisse õppima, töötama või saanud siin varjupaika, sest neil kodus on raske ja ebamugav, on lubamatu ja seda ei aktsepteerita ka kaitseväes," kinnitas Terras lõpetuseks.

Avalda teema kohta arvamust SIIN!