Riho Tänak: tüüpilised liiklusõnnetused on teelt välja ja jalakäijale otsasõit

 (20)
Ahtri tänava ülekäigurada
JalakäijaFoto: Andres Putting

Kui 2013. aasta jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes vaid kaks inimest, siis tänavu hukkus lausa kümme. Neist kuus olid jalakäijad, kes sattusid õnnetustesse just siis, kui lund veel maas ei olnud.

"Möödunud aastal tuli lumi maha oluliselt varem, mis teeb jalakäijale ja autojuhile liiklusolud paremini nähtavaks," kommenteeris PPA korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak. Ta lisas, et enim juhtub õnnetusi siis, kui ilm on pilves ja sajab vihma. "Jaanuaris viis-kuus päeva olid täpselt sellised, siis oli ka enim õnnetusi," tõdes Tänak.

Tänaku sõnul on üks sagedasemaid jalakäijatega õnnetuste põhjustajaid see, et nad ei tee end peaaegu pilkase pimeduse tingimustes piisavalt nähtavaks. "Teine asi on see, et nad hakkavad teed ületama seal, kus see pole ette nähtud. Juhtide poolt on probleem muidugi see, et nad ei pane jalakäijaid tähele," rääkis Tänak.

Ka sõidukiirust valitakse pidevalt valesti, eriti keerulisemates talvistes oludes. "Tüüpilisim õnnetus viimaste kuude statistika järgi on valesti valitud kiiruse tõttu teelt väljasõit," ütles Tänak. Ta möönis, et samas joobes juhtimisest oli jaanuaris põhjustatud suhteliselt vähe õnnetusi, sellise rikkumise tulemusena hukkus üks inimene.

"Põhiliselt jagunevadki hiljutised õnnetused teelt väljasõitudeks ja jalakäijatele otsasõitudeks. Teisi põhjusi on juba oluliselt vähem," rääkis ta.

Seotud lood:

Kuigi politsei on püüdnud teha jõulist kampaaniat propageerimaks helkuri kandmist, õigel pool teed käimist ja õiges kohas tee ületamist, ei ole jalakäijatest hukkunute arvus selle mõju kuidagi kajastunud, tunnistas Tänak.

Siiski tuleb manitseda ka juhte, et nad linnas 60 km/h sõitmist normiks ei peaks. "50 km/h sõites on jalakäijale otsasõidul hukkumisprotsent 30%. 60 km/h on see juba 70%," tõi Tänak näite. "Aga paljud juhid arvavad, et linnakiirus ongi 60 km/h" nentis ta.

Jaanuaris oli inimvigastustega liiklusõnnetusi 84, neis vigastatuid 93 ja hukkunuid 10, kellest omakorda 6 olid jalakäijad, kaks jalgratturid ja ülejäänud autojuhid või kaasreisijad. Joobes juhtimisest põhjustatud liiklusõnnetusi oli jaanuaris kolm, neis hukkunuid üks ja vigastatuid kolm. 

Eelmisel jaanuaril oli liikluses vigastatuid rohkemgi - 86, kuid hukkunuid kõigest kaks. Joobes juhtimisest põhjusatud õnnetustes ei hukkunud siis ükski inimene, kuid vigastada sai kaheksa. Detsembris oli liiklusõnnetusi 123, neist 35 puhul sai vigastada või hukkus jalakäija.