Riho Tänak: see pole päris normaalne, et külavaheteed on kiirusepiiranguta

 (107)
Riho Tänak
Riho TänakFoto: Priit Simson

Politsei- ja piirivalveameti komissar Riho Tänak ütles pärast neljapäevast liiklusohutuse seminari Tallinna Tehnikakõrgkoolis, et üks viis liikluse rahustamiseks oleks kriitiliselt üle vaadata halvemas seisukorras väiksemate asulaväliste teede kiiruspiirangud.

Tänak tõdes, et ei ole päris normaalne, kui sisuliselt külavaheteel on võimalik sõita 90 km/h. Vaata ka videost, kas jätkuvalt on õhus mõte alandada maanteede üldist piirkiirust hoopis 80 kilomeetrini tunnis ja kuidas on liiklusohutust mõjutanud kiiruskaamerate kasutuselevõtt:

Tänak ütles seminaril veel, et liikluspolitsei reidid ja traditsioonilised ettevõtmised, nagu kõrgendatud liiklusjärelevalve kooliaasta alguses ja jaanipäeval on mõjunud soodsalt, sest teavitus mõjutab tõepoolest juhtide liikluskäitumist. Seda aga paraku lühiajaliselt: Tänak tunnistas, et näiteks kooliaasta alguse aktsiooni mõju kestis rikkumisi vaadates ainult oktoobrini.

Veel on Eestis lisaks kiiruseületamisele ja joobele probleemiks lohakas suunanäitamine. "Ka tugevdatud järelevalvega on raske panna inimesed suunatuld näitama, seda Eestis eriti ei armastata teha," tõdes ta.

Nii Tänak kui politsei liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere rõhutasid, et isegi kui kiiruskaamerad võtavad juhtide kiiruse maha vaid teatud teelõikudel, suurendavad need oluliselt ohutust, sest on paigutatud just kõige ohtlikumatesse kohtadesse. "Kiiruskaamerast mööda sõites mõelge, et selles kohas on inimene oma elu jätnud, sest need on pandud just sellistesse kohtadesse," märkis Kaarepere.

Seotud lood:

Üldjuhul on tema hinnangul põhjust optimismiks. "Inimesed on palju teadlikumaks muutunud ja teist-kolmandat vahelejäämist reeglina enam ei kaasne. Ise olen mitmeid kordi sõitnud Tallinna-Tartu maanteel ja jälginud – järjest vähem näeb neid piduritulesid enne kaameraid ja järjest rohkem tuleb tagasisidet selle kohta, et sõidetakse piirkiirusega, sest teel on nii palju kaameraid ja tõmblemisest saadav võit ei ole nii suur. Pigem pannakse püsikiirus peale ja sõidetakse kolonnis," rääkis Kaarepere.

200 000 trahviteadet

Ta tõi kiirusületamiste kohta välja ka huvitavaid fakte, näiteks selle, et kõige rohkem toimub rikkumisi selles vallas just reedeti ja laupäeviti, esmaspäeviti aga kõige harvem – "Kes ikka tööle kiirustab?" muigas ta.

Kaareperelt küsiti ka, kuidas mõjutavad kiiruseületamise tõenäosust juhi vanus ja sugu. "Me sellekohast statistikat ei tee, aga esimene kiirusekaamera trahv mais 2010 tehti naisterahvale. Igapäevaselt näeme aga mehi, naisi, noori ja vanu," rääkis ta.

Kiiruskaamera teeb igast rikkujast pilti, mille alusel saab rikkujaid lähemalt vaadata. "Me näeme, mis kiiruseületamise ajal autos toimub – vesteldakse omavahel ja juhi tähelepanu on hajunud," nentis Kaarepere.

Esimene kiiruskaamera trahviteade saadeti 10. mail 2010, sellest ajast kuni praeguseni on saadetud kokku 213 718 trahviteadet. 2011. ja 2013. aastal ulatus aastane trahviteadete hulk 60 000-ni, 2012 oli see väiksem - 45 644. Selle aasta kolme kuuga on trahve saadetud veidi üle 14 000. Kiiruskaamera mõõtekabiine on Eesti maanteedel kokku 53, neist 22 Tallinna-Tartu maanteel.