Restauraator Toivo Lepik väidab, et talt küsiti Moskva saatkonna renoveerimisega seoses altkäemaksu

 (471)
Mart Helme ja Suure-Lähtru mõis
Mart Helme ja Suure-Lähtru mõisFoto: Rauno_Volmar

Aastaid on avalikkuses räägitud, kas kunagine Moskva suursaadik Mart Helme lasi oma Suure-Lähtru mõisa Eesti Moskva saatkonna remondirahadega renoveerida. Renoveerimisfirma omanik Toivo Lepik väidab nüüd, et kahtlasi asjaajamisi oli hoonetega veelgi - toonane välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand olevat saatkonna uue remondilepingu allkirja eest küsinud 200 000 krooni.

Tollal Moskva suursaadikuna töötanud Helme ostis Suure-Lähtru mõisa, mida hakkas remontima AS Tallinna Restauraator. Sama firma tegi remonti ka Eesti Moskva saatkonnas. Juba 1990. aastate lõpus rääkis Tallinna Restauraatori omanik Lepik, et Moskva Eesti saatkonna ümberehitustööde leping oli otseselt seotud Helme Suure-Lähtru mõisa ostmise ja hilisema restaureerimisega. Tollal ütles Lepik, et Helme jäi talle mõisa remondi eest raha võlgu ja tegi ettepaneku mõisa remontida Moskva saatkonna remondilt teenitud kasumi arvelt.

Täna väitis ta seda taas oma Facebookis:

Lepiku sõnul oli ka Tarand asjaga seotud

Lepik meenutas, et Helme mõisa ja saatkonna renoveerimistööde juures oli kahtlasi aspekte veel - viimasega olevat seotud Tarand ja Helme tollane lähedane sõber Peeter Kangur.

Seotud lood:

Kui Moskva saatkonna remonditööde käigus selgus, et turvanõuete tõttu tuli ümber ehitada terve konsulaarosakond ja ehitus kallines, siis allkirjastas Lepiku sõnul uue remondilepingu ainult Helme, kuid Tarand keeldus. Seepeale tuli Lepiku sõnutsi tema jutule Kangur, kellega olid nad tuttavad Šotimaa sõprade klubist, kes küsis Tarandi allkirja eest 200 000 krooni.

"Ei saanudki küsida selle summa kohta. Küsin nüüd avalikult, kas tal (Indrek Tarandil - toim.) oli kokkulepe Peeter Kanguriga, keda tollal kutsuti ametnike kodustajaks!," kirjutas Lepik Facebookis.

Tarand seda väidet täna Delfile ei kommenteerinud. "Ma olen Helme Moskva episoodi asjus andnud õige mitmel korral avalikkusele vastuseid ja need on ilmselt lihtsasti leitavad. Hetkel ei ole mul mitte midagi lisada sellele, mida ma olen varemini ütelnud," ütles ta.

Kangur ütles täna, et Lepiku väide, nagu oleks ta viimaselt Tarandi jaoks 200 000 krooni küsinud, on vale: "Kust ta sellise asja peale tuli?". Kangur rääkis, et kuigi nad olid toona Helmega väga head sõbrad ja ta toetas teda mitmeti, siis praeguse ministri äriasjadega ta tegemist ei teinud. "See ei olnud minu asi," kinnitas Kangur, et saatkonna ja mõisa renoveerimistöödesse ta ei puutunud.

Delfile ei nõustunud Lepik täna oma Facebookis esitatud väiteid lähemalt kommenteerima ega andma nende kinnituseks ühtegi tõendit.

Helme remontis mõisa oma raha eest

Siseminister jäi täna tabamatuks. Varem on Helme igati eitanud igasugust kuritarvitamist ja kinnitanud, et remontis mõisa vaid oma raha eest. Oma lahkhelisid Lepikuga kommenteeris Helme 2016. aastal nii: "Mis puutub Toivo Lepiku süüdistustesse, siis on need seotud meievaheliste lahkhelidega Suure-Lähtrus teostatud tööde hinna ja kvaliteedi küsimustes. Lahendasime lahkhelid advokaatide vahendusel ja kirjutasime alla ka paberile, mille kohaselt meil rohkem vastastikuseid pretensioone ei ole. Tollal ei olnud ühtegi seadust, mis oleks pidanud seda, et sama firma teostab töid nii riigile kui ka mulle korruptsiooniks või huvide konfliktiks. Asi oli avalik ja algul ei näinud selles probleemi ka välisministeerium."

Mõni aasta tagasi kirjutas Delfi, et 1990. aastate lõpus toimus välisministeeriumis sellealane sisejuurdlus, mille hinnang oli kriitiline ja Helmel paluti lahkumisavaldus kirjutada. "Põhjus, miks Mart Helme sai võimaluse omal soovil välisministeeriumist lahkuda, oligi see, et selline parallellism Moskva saatkonna ja Lähtru mõisa remondil oli mulle vastuvõetamatu," ütles tollane välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand siis Delfile.

"Sisejuurdlus leidis, et natuke olid mõned arved sassi läinud, kuna oli üks ja sama ehitaja. Osapooltel oli võimalus need ära klaarida nii, et ei kannatanud ei ettevõte ega riigieelarve," lisas Tarand.

Enne lahkumist sai Helmest välisministeeriumi asekantsler, mis oli Tarandi sõnul vajalik, et avalikkuse ees head nägu teha. Helme aga sellise selgitusega nõus ei olnud, vaid ütles, et talle avaldati ministeeriumist lahkumiseks survet - peamiselt Tarandi ja tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese poolt.

Küsitlus #118543