Res Publical uues parlamendis 12 kohta?
Poliitikateadlane Rein Toomla leidis, et kuna ükski Res Publica fraktsiooni liige pole teise erakonda üle jooksnud, pole olukord veel hävitav.
„Et praegusest madalseisust välja tulla, on Res Publical väga oluline just fraktsiooni ühtsus säilitada, sest sealt lahkumine on signaal erakonna lagunemisest,” arvas Toomla. „Kui eliiti suudetakse koos hoida, annab see kindlustunde ka partei lihtliikmetele.”
Kolumnist Enn Soosaare ja sotsioloog Andrus Saare meelest oleks Res Publica kokkuvarisemine Eesti poliitikale oluline kaotus.
Just selles parteis on Saare sõnul üks Eesti poliitika olulisemaid taimelavasid — noored, kõrgelaubalised ja suurte väljavaadetega tulevikutegijad. Ka osadel sõnumitel polnud sotsioloogi kinnitusel viga midagi — läbipaistev poliitika, karmimad karistused, korruptsiooni hukkamõist jne. Puudu jäi aga kogemusest ja ühiskonna mõistmisest — lubatud läbipaistva poliitika asemele tuli vaikiv poliitika ja arvamus, et nende aetav asi on kõige õigem.
Soosaar aga rõhutas, et respublikaanide teod näitavad nende potentsiaali ka tulevikus. Hoolimata mõnest äpardumisest arenes Eesti tema meelest stabiilselt nii majanduse kui muudes valdkondades.
Sotsioloog Juhan Kivirähki meelest aga pole Res Publicast senini isegi veel erakonda tekkinud, sest tegu olevat ikka veel projektipõhise võimuparteiga, kus tulid kokku inimesed, kes sobinuks Reformierakonda, Isamaaliitu ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
„Tundub, et Veskimägi juhtimisel jätkub n-ö teise reformipartei loomine, mis tegelikult on tarbetu. Mõistlikum oleks nendega leivad kohe ühte kappi panna,” leiab Kivirähk.
Kivirähk pakub, et kahe aasta pärast riigikogu valimistel pääseb partei parimal juhul napilt üle valimiskünnise. Soosaar ennustab aga kaheksat parlamendikohta, Saar kümmet ning Toomla sõnas: „Kui valimised toimuksid homme, siis ennustaksin neile kuni 12 kohta.”
