Res Publica valis Partsi esimeheks tagasi
Res Publica aseesimeesteks said riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Taavi Veskimägi, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ja riigikogu liige Jaanus Rahumägi.
Taavi Veskimägi sai 559 häält, Toivo Maimets 475 häält, Jaanus Rahumägi 392 häält, Berk Vaher 303 häält ja Ege Hirv 102 häält. Aseesimeesteks saavad said enim häält saanud kandidaati.
Res Publica eestseisusesse sai 17 erakonna liiget. Marko Pomerants sai 667 häält, Relika Alliksaar 575 häält, Tõnis Palts 574 häält, Henn Pärn 498 häält, Marko Mihkelson 418 häält, Erika Kruup 406 häält, Kurmet Müürsepp 400 häält, Sven Sester 372 häält, Andres Jalak 366 häält, Kristina Tauts 352 häält, Ants Pauls 328 häält, Inga Kupp 325 häält, Anti Orav 321 häält, Toomas Kink 299 häält, Kaupo Reede 262 häält, Maksim Savitski 256 häält ja Tiit Salvan 227 häält.
Üheksaliikmelisse aukohtusse pääsesid Indrek Raudne, kes sai 666 häält, Avo Üprus (549 häält) Urmas Tamm (384 häält), Pjotr Krjutškov (364 häält), Erik Kaljuvee (359 häält), Toomas Tauts (344 häält), Sulo Muldia (307 häält) Rein Saarma (301 häält) ja Tiit Tammemägi (263 häält).
Res Publica revisjonitoimkonda pääsesid Reet Roos (584 häält), Siim-Valmar Kiisler (420 häält), Urmas Aunin (394 häält), Tea Heinaste (371 häält) ja Are Veski (368 häält).
Eesti Ekspress kirjutas neljapäeval, et peaminister Juhan Partsi lähikondlased korraldasid enne üldkogu erakonna liikmete seas telefonikampaania, millega kiidetakse haridusminister Toivo Maimetsa ja riigikogu Res Publica fraktsiooni esimeest Taavi Veskimäge heade aseesimehe kandidaatidena. Kampaaniat juhib peaministri sisenõunik Ott Lumi.
“Teised aseesimehe kohale esitatud kandidaadid — riigikogu liige Jaanus Rahumägi, filoloog Berk Vaher ja firmajuht Ege Hirv — pole Stenbocki majas sedavõrd soositud. Seetõttu ei kuule Lumi usaldusalustelt kõne saavad respublikaanid telefonis ühtki sõna nende kasuks,” kirjutas Eesti Ekspress.
Res Publica üldkogul esmakordselt toimunud ministrite usaldushääletusel pälvisid kõik Res Publica ministrid erakonnaliikmete usalduse.
Usaldushääletuse läbisid neli Res Publica ministrit — sotsiaalminister Marko Pomerants, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Tõnis Palts ja justiitsminister Ken-Marti Vaher.
“Peaminister Juhan Parts usaldushääletust läbi tegema ei pidanud, kuna varem valis üldkogu ta tagasi esimeheks ja seda saab käsitleda ka usaldushääletusena,” ütles Tankler.
Enim toetasid Res Publica sotsiaalminister Marko Pomerantsi, kes sai 650 poolthäält ja 25 vastuhäält. Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets pälvid 604 hääletanu toetuse, vastu oli 45. Rahandusminister Tõnis Paltsi poolt hääletas 527 erakonna liiget, vastu oli 106 ja erapooletuid 80. Justiitsminister Ken-Marti Vaher sai 470 erakonnaliikme poolthääle.
Umbusalduse avaldamiseks ministrile oleks pidanud ministri vastu hääletama 996 osalejast 499. Umbusalduse korral lahkunuks minister valitsusest.
Res Publica üldkogu võttis vastu Euroopa Liiduga ühinemist toetava avalduse, milles öeldakse, et Eesti jääb iseseisvaks ka EL-is sees olles.
“Meie jaoks on Euroopa Liidus oluline see, mis pakub Eestile suuremat turvalisust ning laialdasemaid arenguvõimalusi. Koostöö hoiab kulud koomal. Ühtne õigus- ja majandusruum julgustab tegema täiendavaid investeeringuid,” seisab Res Publica avalduses.
Res Publica üldkogu nentis, et Euroopa Liit ei ole ühe keelega maa ning Eesti säilitab oma keele ja kultuuri, sest need on Euroopa Liidus esindatud võrdselt teistega.
Euroopa Liidu liikmena jääb meie ülesandeks mitte üksnes hallata Euroopa Liidu toetusi ja abiprogramme, vaid ka luua uusi lisaväärtusi. See nõuab selgeid seisukohti Euroopa siseasjades ka Eesti erakondadelt, seisab avalduses.
Res Publica peab oluliseks, et Euroopa Liidus säiliks väikeriikidele seni ettenähtud kohtade arv Euroopa parlamendis ning põhiseaduslik leping sätestaks ühemõtteliselt, et volinikukoht on igal liikmesriigil.
Res Publica tahab otsuste tegemine jätkumist Euroopa Ülemkogus ühehäälsuse alusel, maksuküsimuste jätmist liikmesriikide pädevusse ning haridus- ja teaduspoliitika tõstmist üle-Euroopaliseks küsimuseks.
Üldkogu kiitis heaks ka liitumise Euroopa Rahvaparteiga, mis on võtnud Res Publica vastu assotseerunud liikmeks.
“Pidades silmas neid aluspõhimõtteid ja maailmavaatelisi väärtuseid, mida kannavad endas Euroopa paremtsentristlikud jõud, peab Res Publica esmatähtsaks ühinemist Euroopa Rahvaparteiga,” seisab Res Publica üldkogu otsuses.
Res Publica saab Euroopa Rahvapartei (EPP) täisliikmeks automaatselt koos Eesti liitumisega Euroopa Liiduga mais 2004.
EPP on paremtsentristlike erakondade ühendus, mis loodi 1976. aastal. EPP koos Euroopa Demokraatidega (EPP-ED Group) moodustab suurima poliitilise jõu Euroopa Liidus. EPP-ED fraktsiooni kontrolli all on kolmandik Euroopa Parlamendi kohtadest.
