Napp kuu enne kohalikke valimisi ei riski ükski kainelt kaalutlev poliitik valitsuskriisi esile kutsuda, kirjutab Eesti Päevaleht oma arvamusveerul. „Liiati kui on teada, et Repsi näol on tegu Keskerakonna esimehele ustava jüngriga.”

Umbusaldusavalduse läbikukkumine jätab Päevalehe hinnangul süüdistuskirve Repsi pea kohale siiski edasi. „Kui kohalikud valimised osutuvad Keskerakonnale nii edukaks, kui küsitlused täna näitavad, ning Savisaarest saab taas linnapea, on ka peaministril lihtsam valitsust remontida.”

SL Õhtuleht nendib oma juhtkirjas, et kui Repsi oleks umbusaldatud, oleks ka võimuliit lõhki läinud. „Muidugi polnud Repsi käitumine raja taga kõige mõistlikum, asja hilisem silumine Keskerakonna raskekahurite osavõtul oli sama rabe kui Marimaal aset leidnu — sest mõlema poole jaoks olid kõige muu kõrval kaalul ennekõike lähenevad valimised.”

Ajaleht pärib, kuidas võivad koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Rahvaliit taluda Putini allorganisatsiooni tegevust valitsuse koosseisus. „Nii see tõesti oli — koalitsiooni püsimise huvides kiideti Repsi ametissejätmisega heaks ka tema sõnavõtud Marimaal. Samas oli Reformi ja Rahvaliidu sammus ka hoiatus Keskerakonnale, sest jättes aktiivselt hääletamata umbusaldamise vastu, valiti passiivsem kõrvaltvaataja roll.”

Peaminister Ansip võis Repsi tegemistest mõelda mida tahes, olla nendega nõus või mitte, kuid tema tegutsemise määras vana tõde — tema saatuseks on olla peaminister Edgar Savisaare valitsuses, nendib SL Õhtuleht.

„Valitsuse edasisele koostöövõimele taolised hõõrumised muidugi kasuks ei tule. /-/ On naiivne loota, et vähemalt kuni kohalike valimisteni ei üritaks needsamad erakonnad uute paljastuste väljatoomisega üksteisele kaikaid kodaratesse loopida. Eesti haridus peab aga minister Repsiga lõuad pidama ja edasi teenima.”

Postimees arvustab oma juhtkirjas, et Repsi umbusaldusavalduse esitamisele eelnenud riigikogulaste küsimused on masendav lugemismaterjal.

„Riigikogu liikmed kinkisid Mailis Repsile selles umbusalduse avaldamises võidu, sest küsimused olid sisutühjad,” nendib Postimees. „Riigikogu liikmeid ei huvitanud, kuidas Mailis Repsi avaldused mõjutavad maride olukorda Venemaal, samuti suhtusid rahvaesindajad kaunis leigelt sellesse, kuidas mõjutab haridusministri käitumine Eesti rahvuslikke huve või millise mulje jätab see välismaailmale. Selle asemel leidis pikalt ja laialt käsitlust ministri vene keele oskus, memode lekkimine välisministeeriumist ning sellest, keda Mailis Reps Marimaal ministrina ikkagi esindas.”

Riigikogu näitas ajalehe sõnul, et rahvuslike huvide esindamine välismaal on eranditult kõigi erakondade jaoks muutunud poliitilise lehmakauplemise objektiks.