Repše ja Parts: Valida on Ida ja Lääne vahel

 (456)
Juhan Parts
Postimees/Scanpix

Laupäeval Tallinnas toimunud kõnekoosolekul rõhutasid nii Läti peaminister Einars Repše kui ka Eesti valitsusjuht Juhan Parts, et septembris toimuvatel EL-iga ühinemise rahvahääletustel valivad kaks rahvast Ida ja Lääne vahel.

20. augustil 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamiskoosolekul viibinud Repše meenutas, et nii, nagu taasiseseisvumise ajal olid Eesti, Läti ja Leedu rahvad käsikäes, on nad seda ka praegu, teel Euroopa poole.

See on meie ees seisev ajalooline valik, kas ühendada riigi ja rahva saatus Ida või Läänega, ja valik, et siia ei tuleks uued türannid valitsema, ütles ta.

“Elagu vaba Eesti,” lõpetas Läti valitsusjuht eesti keeles oma EL-iga ühinemist pooldava esinemise.

Partsi sõnul on küsimus selles, kas minna edasi koos Euroopaga, kuhu Eesti kõigi oma kultuurijuurte ja majandusloogika järgi kuulub, või pöörata end Euroopast ära.

Ta meenutas, et 1939. aasta 23. augustil otsustati Balti riikide langemine Venemaa mõjusfääri meieta. “Aga nüüd on hoopis teistsugune aeg, nüüd küsitakse just nimelt meilt,” tõdes ta.

Viidates lilledest ja õuntest koostatud Läti ja Eesti ja Leedu kaardile ütles Parts, et see on pisike lilleväli kahe suure, Euroopa ja Venemaa, vahel.

Kosmilisest kõrgusest vaadatuna oleksid need piisakesed hoopis eristamatud ning sulanduksid emma-kumma suure poole sees, kasutas Parts riigikogu esimehe Ene Ergma võrdlust.

Parts meenutas reedel koos Repše ja Leedu peaministri Algirdas Brauzauskasega tehtud ühisavaldust EL-i toetuseks ning lisas, et on oma valiku teinud.

“Elagu tugev Eesti,” ütles ta. “Ja elagu Eesti iseseisvus. Tugeva Eesti saame Euroopas. See on minu veendumus.”

Ka endine vabadusvõitleja ja riigikogu liige Enn Tarto hoiatas idapoolse valiku eest. Ta meenutas, et 1939. aastal oli Eesti isolatsioonis ning pöörati väevõimuga itta. Selle tulemuseks oli 100.000 hukkunud, 270.000 represseeritud ning 70.000 Läände põgenenud Eesti kodanikku. Vältimaks selle kordumist, peabki Eesti EL-iga ühinema.

Tarto kordas ühenduse Memento nimel, et Euroopa peab kommunismi kuriteod hukka mõistma ning 14. juunit kommunisohvrite mälestuspäevana tähistama, nii, nagu meie peame meeles holokaustipäeva.

Eestis on rahvahääletus 14. ja Lätis 20. septembril.