Reps põhjendab, miks soovib eksamite üle otsustamiseks tähtajatut ainuvõimu: pole teada, kaua eriolukord kesta võib

 (164)
Täiendatud. Somelar: hea, et minister on valmis ettepanekust loobuma
Mailis Reps
Mailis RepsFoto: Sven Arbet

"Eelnõu koostamisel sõnastati tähtajata õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustada seetõttu, et praegu on väga keeruline prognoosida, kui kaua eriolukord kestab ja kas see võib pärast vaibumist taas uuesti puhkeda," põhjendab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Delfi kirjutas täna, kuidas valitsus on koroonaviirusega leevendamiseks mõeldud eelnõusse kirjutanud sisse ka selle, et valitsus saaks määrusega ise otsustada põhikooli- ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja eksamite toimumise osas.

Õhtul saatis riigikogule ühispöördumise ka Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts, kus nõudis, et eelnõud sellisel kujul vastu ei võetaks, kuna see suurendaks Mailis Repsi võimu koolieksamite üle otsustamise puhul. Nimelt on 2018. aastast käinud arutelu, kas põhikoolieksamid peaks ära kaotama või mitte. Nüüd on Repsil selleks justkui võimalus.

Reps aga ütles täna, et eelnõu koostamisel sõnastati tähtajata õigus kooli lõpetamise tingimuste üle otsustada seetõttu, et praegu on väga keeruline prognoosida, kui kaua eriolukord kestab ja kas see võib pärast vaibumist taas uuesti puhkeda.

"Lähtudes eriolukorrast võib tekkida vajadus pakkuda paindlikke võimalusi eksamite sooritamiseks mitte ainult lähikuudel, vaid ka suve lõpus, sügisel või suisa järgmise õppeaasta teisel poolaastal. Oluline on, et õpilased, kellel sel õppeaastal on eriolukorra tõttu eksamite sooritamine häiritud või jäävad need üldse sooritamata, ei satuks järgmistel aastatel võrreldes teiste lõpetajatega ebavõrdsesse olukorda," selgitas Reps.

Seotud lood:

Tähtajaga seoses arutati valitsuses Repsi sõnul ka selle üle, et näiteks 24 kuu pikkuse tähtaja eelnõusse kirjutamine annaks avalikkusele eksitava signaali justkui võiks eriolukord nii kaua kesta.

"Peamine, mida aga selle eelnõuga seoses soovin rõhutada on see, et selle eesmärk on eriolukorras leida parimad ja paindlikud lahendused kooli lõpetamiseks. Kuna praegu seadus seda ei võimalda, siis vastavad muudatused ministeeriumis ette valmistasimegi ja need Vabariigi Valitsus ka heaks kiitis. Nende muudatuste vajalikkusele on tähelepanu juhtinud nii koolijuhtide ühendus kui ka paljud koolid eraldiseisvalt," selgitas Reps.

Lõppsõna on Repsi sõnul siiski riigikogu öelda. "Kui leitakse, et oleme ministeeriumis olnud liiga kaugele vaatavad ning otsustatakse, et vastav õigus on mõistlik määrata vaid selleks aastaks, siis ega me ei kurvasta, eelkõige on tähtis eriolukorras vajalikeks lahendusteks mandaat saada," selgitas Reps.

Riigikogule koos 135 teise õpetajaga seadusmuudatuse vastase pöördumise esitanud Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees Madis Somelar ütleb Repsi kommentaarile vastuseks:

"Meil on hea meel, et minister on valmis kaugeleulatuvatest muudatustest loobuma. Oleme aineühendustega esitamas eelnõu muudatusettepaneku, milles on sõnaselgelt kirjas, et erisus kehtiks üksnes sellel õppeaastal lõpetajate kohta. On hea teada, et see oleks ka haridus- ja teadusministeeriumile vastuvõetav, ja loodame, et riigikogu arvestab seda ettepanekut. Rõhutame, et Vabariigi Valitsusele antav volitus on vajalik üksnes siis, kui lõpueksamid peaksid eriolukorra tõttu sel õppeaastal täiesti ära jääma. Kui piisab eksamite edasilükkamisest või nende korralduse (nt hindamise) muutmisest, siis see on juba praegu võimalik valdkonna eest vastutava ministri määruste alusel."

Küsitlus #118543