Eesti rahvusringhäälingu küsimustega olen riigikogu liikmena ning haridusministrina korduvalt sisuliselt ja seadusandliku poole pealt kokku puutunud, lisaks loomulikult vaatajana, ütles Reps Delfile.

"Suve trend, et saateid vaadatakse vähem, on loomulikult arusaadav, sest inimesed eelistavad kauni ilmaga pigem õues toimetada kui televiisorit vaadata. Eriti maal elav elanikkond ning vanem põlvkond, kes proovib ikka oma marjad-juurikad ise kasvatada. Samas on selge, et ka kommertskanalid on saavutanud oma muudetud ja paindlikke programmidega enam usaldust," ütles Reps.

Rahvusringhäälingu eelarve on kindlasti probleemne, sellest on juttu olnud juba aastaid, et otseselt eelarvelise toetusena üldiselt RR-i ei toideta. Enamus riigid Euroopas on loonud mingisuguse täiendatud süsteemi, kus on mitmed pooled koos - eriline maks, litsentsitasud, eritoetused, maksuvaba sponsorlus jne jne.

Samuti on tavaline, et riigieelarvest tellitakse saateid - erinevad ministeeriumid ja allasutused ju seda teevad, eelistatakse saadete tellimisel just Rahvusringhäälingut, sõnas Reps. "Eestis on tendents pigem vastupidine - erisaateid tellitakse just kommertskanalitest ning seega isegi riigieelarvelised nn maksumaksja rahad ei liigu alati rahvusringhäälingu kasuks."

Antud eelarvelises olukorras, kus rahvusringhäälingul on mitmeid seadusandlikke kohustusi, mida me veel ei ole täielikult suutnud täita, on suvel programmide pealt kokkuhoid igati loogiline samm. "Sellega suudetakse sügishooajal tugevdada kvaliteeti ning saavutada uus värske start," usub Reps.