Reps: õpetajate tegelik sissetulek pole tõusnud, vaid on langenud
„Me ju teame, et endised lisatasud on nüüd arvestatud kõik selle miinimumpalga ehk 800 euro sisse. See aga tähendab hoopis reaalpalga langust, mitte kasvu,“ selgitas riigikogu liige Mailis Reps Pealinnale.
Repsi arvates tahetakse ministeeriumi poolt jätta üldsusele muljet, et õpetajad teenivad hästi.
„Tähtis pole mitte keskmine palk, aga see raha, mille õpetajad oma töö eest kätte saavad. Enne saadi koos lisatasudega ühe või koguni kahe kuu palk lisaks, nüüd enam mitte,“ ütles Reps.
„Tegelikult pole õpetajate sissetulekud tõusnud ja ka see arvutuslik keskmine palk, mille üle ministeerium ilmselt väga uhke on, peaks olema palju suurem kui 996 eurot, siis me teaksime, et ka väiksemate koolide õpetajad saavad õiglast palka,“ ütles Reps.
Haridustööliste Liidu esimehe Reemo Voltri arvates on meediasse paisatud number puhtalt arvestuslik ja kui küsida väiksemate koolide pedagoogide käest nende palganumbrit, siis oleks see palju väiksem.
Reemo lisas, et kuigi haridusministeerium teatas, et tänavu viie kuu jooksul on õpetajate keskmine palk olnud 966 eurot kuus, ei teeni mitte kõik õpetajad nii palju.
Tema arvates vastavad niisugustele tingimustele suuremad koolid, kus suure täiskohaga töötavate õpetajate palgad võivadki küündida ligi tuhande euroni. „Kuna palgaläbirääkimised on alles pooleli, siis on vara veel rääkida lõplikust õpetajate palgatõusust,“ arvas Voltri.
Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sultsi arvates ei ütle niisugused keskmised numbrid õpetajate tegeliku palga ja töökoormuse kohta mitte midagi. „Meie kooli paremate õpetajate palk on muidugi kõrgem kui see keskmine 996 eurot, aga kõigil pole täiskohta ja seepärast jääb nende töötasu isegi madalamaks kui on ametlik täiskohaga õpetajate miinimumtasu 800 eurot,“ selgitas Sults.
