Varem oli koroonaviiruse tõttu mitukümmend seadust muutvasse eelnõusse sisse kirjutatud, et valitsus saab ainuvõimu põhikooli lõpueksamite üle otsustamiseks tähtajatult ehk ka pärast eriolukorda.

Selle peale pöördusid üle kahesaja õpetaja, professori ja üliõpilase riigikogu poole, et eelnõu, mis annab valitsusele eksamite toimumise ja kohustuse üle otsustamises ainuvõimu, läbi ei läheks.

„Kuna tähtajatu õiguse andmine on tekitanud mõningast ärevust, seda eriti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seas, siis tegin ettepaneku asendada see seaduseelnõu muudatustes tähtajalise õigusega,“ ütles Reps pressiteate vahendusel.

Repsi sõnul sõnastati eelnõu koostamise esimeses versioonis tähtajata õigus otsustada kooli lõpetamise tingimuste üle seetõttu, et praegu on väga keeruline prognoosida, kui kaua eriolukord kestab ja kas viirus võib pärast vaibumist uuesti puhkeda.

Pöördumise algatanud Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees Madis Somelar leiab, et ministri poolt on alatu kasutada ära eriolukorda suurendamaks oma võimu haridusküsimustes ka pärast eriolukorra lõppu.

Mailis Reps on püüdnud põhikooli lõpueksameid juba ligi kaks aastat niisugusel kujul ära kaotada, kuid seni tulutult. Viimati arutles riigikogu põhikooli eksamite süsteemi ümber korraldamise üle novembris, kuid jällegi tulemuseta. Vaieldi selle üle, mida tähendab "eksam".

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul ei olnud valitsus eelnõud asja kiireloomulisuse tõttu haridusega seotud huvirühmadele tutvustanud, mistõttu leidis Must, et niisugust eelnõud, mille regulatsioonid kehtivad ka pärast eriolukorda, ei saa vastu võtta. Eelnõu suhtes oli ülikriitiline ka riigikogu liige Liina Kersna, kes ütles, et selline käitumine valitsuse poolt eriolukorras ei ole demokraatlikule parlamentaarsele riigile kohane.