Reps: iga laps peab saama 20 tundi nädalas tasuta lasteaias käia
Lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse.
„On selge, et alushariduses – nagu see sõnagi ütleb – pannakse alus tulevikuks. Selleks, et kooli jõuaksid kõik võimalikult võrdsetel tingimustel, peame lastega tegelema hakkama võimalikult vara ja erilist tähelepanu pöörama vähekindlustatud lastele.
Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme,“ ütles minister Mailis Reps. „Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta. Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib ka edaspidi. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu,“ lisas Reps.
Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. „Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps,” ütles Reps.
„Lasteaialaste iga on parim aeg, et tähelepanu pöörata keeleõppele ja parandada vene- või muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele oskust. Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema,“ lisas Reps.
Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.
Elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.
Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias. Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja kaasaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.
Lisaks plaanitakse tulevase eelnõuga muuta koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, kus kirjeldatakse ja seostatakse võtmekompetentse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega ning lapse arengu tulemustega.
Plaanis on, et alushariduse seaduses määratletaks alla 3aastaste ja 3-7aastaste laste alushariduse korralduse eesmärgid. Kava kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel kohustus oma territooriumil elavate laste puhul senise 7. eluaasta asemel hakata arvestust pidama juba 3-aastaste laste kohta. Lisaks saavad koduõppel olevad lapsed käia koos vanemaga vähemalt kord aastas piirkondlikus lasteaias arenguvestlusel, et tagada lapse ettevalmistus kooliminekuks.
Alushariduse kvaliteedi parandamiseks sätestatakse nõuded personalile ja laste rühmadele. Lapsehoius võib olla alla 3aastasi lapsi lapsehoidja kohta kuni viis. Kui lapsi on lasteasutuse alla 3aastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui 10, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.
