REPORTAAŽ | Tavaline Eesti toit on Ämaris teenivatele Prantsuse õhuväelastele eksootiline ökokraam

 (155)
Prantsuse hävitajad Mirage Ämaris
Prantsuse hävitajad Mirage ÄmarisFoto: Karin Kaljuläte

Kaks prantslast vaatasid nõutult kilest piimapakki. Nad mõtlesid pakkuda külalistele kohvi peale piima, aga ainus, mida nad külmkapist leidsid, oli suur hulk kilepiima. Kuidas see töötab? See pole ju üldse praktiline, imestasid prantslased. Probleem lahendati nii, et kogu liitrine piimapakk valati kohvimasina suurde klaasist kohvikannu ja pandi nii lauale.

NATO on aastakümneid ühtlustanud tegevusprotseduure ja harjutanud koos toimimist, et vajadusel üheskoos sõda pidada. Mitte kuhugi pole aga kadunud kultuurilised erinevused, nagu näitas episood kilepiimaga. Proovi siis seletada liitlastele, et meie kultuuri osaks on vähempakkumisega riigihanked, aga me pole ise ka päris tihti sealt saadud tulemusega rahul.

Kui Prantsuse õhuvägi võttis selle aasta mais üle Balti õhuturbemissiooni Ämaris, siis võtsid nad kodumaalt kaasa peaaegu kõik vajaliku. Kogu varustus täitis 43 merekonteinerit, lisaks toodi kaasa oma päästeauto, kaks kütuseautot, kaks tagavaramootorit hävitajatele ja palju muud.

Kokku on nelja hävitajaga kaasas sadakond prantslast, neist kuus on piloodid, lisaks suurem hulk mehaanikuid, baasi valvavaid eriüksuslasi, päästemeeskond ja isegi kütusespetsialist, kes kohalikust kütusest Mirage hävitajatele sobiva kraami kokku segab ja selle kvaliteeti kontrollib. Suurema osa vajalikust kraamist ja inimestest tõid prantslased kodumaalt kaasa. On vaid mõned asjad, mille juures toetuvad nad eestlastele.

Seotud lood:

Kui umbes aasta eest saabus esimene rotatsioon NATO maaväelasi Tapale, olid brittidele toeks Prantsuse maaväelased. Juba siis muretsesid maailma näinud eestlased, et kui brittidele võib ette laduda kõike, milles on piisavalt kaloreid, siis prantslased on äkki harjunud maitsvama söögiga. Igatahes kõlas kaitseväe juhtkonnast lubadusi, et meie liitlastele pakutav toit tuleb neile meelepärane.

Plaan oli hea, aga paistab, et sellega läks nagu paljude teiste heade plaanidega Eesti riigis. Prantslased ei häbenenud kiita eestlaste abivalmidust praktilistes küsimustes. Baas on moodne, kui vaja, leitakse alati buss inimeste vedamiseks või masin ja mehed millegi transportimiseks. On aga üks küsimus, mille peale tekivad vilavad pilgud ja pingutatud naeratus. Mõistagi on selleks küsimus Eesti toidu kohta.

„See sõltub. See on teistsugune. Pole sellega harjunud. Vahel on üksluine,” rääkis prantslaste missiooni komandör Mickael Massot.

Ämari lennubaasi sööklas oli sel neljapäeval toiduks pakkuda keedukartul, tatar, guljašš ja kanakoivad kastmes, lisaks valik salateid ja väike kohupiimamaiustus. Lühidalt, klassikaline Eesti sööklatoit, mille peal on siinse maakamara peal aastakümneid hoitud eestlust, kasvatatud majandust ja kaitstud riiki.

Eriline eksootika on tatar, mida Prantsusmaal saab vaid peenematest ökopoodidest. Inimesed harjuvad aga kõigega ja sel neljapäeval nägi ka mõne prantslase taldrikul tatart salatiga.

Tegelikult ei tasu meie liitlastele ka liigselt kaasa tunda. Enamik neist ööbivad Tallinnas hotellis ja saavad seega nii hommikul kui õhtul süüa kõike, mida Tallinna toitlustusasutused pakuvad.

Neljapäeval näitasid Ämari baasi valvamises osalevad Prantsuse eriväelased, kuidas neil käib koera abil baasi tunginud isiku kahjutuks tegemine.