Tallinna Kütte juhatuse liige Kristjan Rahu ütleb, et heitvett kütteks kasutades saab vähendada CO2 heitmeid ja niimoodi sooja hinda madalal hoida, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kui Tallinna linn ideed toetab, saame kohe ehitama hakata," märkis Rahu..

Ligi aastase ehitusajaga soojuspumpla maksumuseks võib kujuneda kuni 200 miljonit krooni ning projekti rahastamisel soovib ettevõte kasutada Euroopa toetusfondide raha.

Pumpla ühendamiseks linna soojustorustikuga tuleb Rahu sõnul Paljassaarest ehitada täiendav ligi kahe kilomeetri pikkune ühendustorustik.

Soojuspumplas kasutatakse kanalisatsioonist pärit, kuid juba puhastatud heitvett, mis suunatakse läbi kollektori Tallinna lahte.

Heitvee temperatuur on puhastusseadmetest väljumisel tavaliselt 6-8 kraadi, kuid pärast soojuspumba läbimist langeb vee temperatuur kahe kraadini. Soojuse tootmiseks vajab pumpla 20-30 protsendi ulatuses elektrienergiat.