Reostustõrjelaeva ehitus jätkub vee peal
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson avaldas heameelt, et uue multifunktsionaalse reostustõrje laeva valmimisega saab Eesti suurendada oma panust merereostuste avastamisel ja likvideerimisel.
"Tänu Euroopa Liidu toetusele on siseministeerium saanud võimaluse suurendada reostustõrje võimekust Läänemerel. Kuna merereostus ei tunne riigipiire ega rahvuseid, on selle laeva valmimine võit kõigele Läänemere ääres elavatele inimestele, sest puhta keskkonna hoidmine on meie kõigi ühine mure," ütles Türkson.
Möödunud aasta aprillis peale lepingu allkirjastamist alustati laeva ehitustööde ettevalmistamisega ja esimene metallilõikamine toimus 9. augustil 2010. Novembriks 2010 jõuti kiilu panekuni ning sellel neljapäeval 7. aprillil 2011 toimub järgmine oluline etapp laeva saamisloos - veeskamine.
"Tänaseks on laev ehituse käigus saavutanud oma põhikuju ehk vormi ja annab selge ettekujutuse, mida tuleval aastal üleandmise hetkel oodata," sõnas politsei- ja piirivalveameti poolne projektijuht politseileitnant Tõnis Trubetski. "Tänaseks on laeva korpus sedavõrd valmis, et järgnevaid töid on võimalik teostada ka laeva vees olles."
Riias valmistatav laeva korpus peab plaanide järgi valmima lõplikult juunikuuks ning seejärel transporditakse Soome Uudenkaupungin Työvene OY laevatehasesse. Laeva põhjalik viimistlus ja seadmete paigaldamine teostatakse Soomes. Politsei- ja piirivalveametile antakse uus reostustõrjelaev lepingu kohaselt üle 2012. aasta sügiseks.
Laevaehitusse on kaasatud ehituse omanikupoolset järelevalvet teostama AS Saaremaa Laevakompanii erialaspetsialistid. Laev ehitatakse klassifikatsiooniühing "Lloyd?s Register" nõuete ja reeglite järgi.
Ehitatav reostustõrjelaev on projekti kohaselt 63,9 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning süvisega 4,2 meetrit. Laev hakkab teostama järjepidevat reostuse seire- ja ennetustööd võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi läbi viia ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning Soome lahe keerulistes jääoludes. Uut laeva põhiülesanneteks saavadki olema õlireostuse lokaliseerimine ja likvideerimine, suutlikkus liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas, tulekahjude kustutus sadamates ja merel, suutlikkus iseseisvalt liikuda Läänemere ning Soome lahe jäätingimustes. Kindlasti on laeva ülesandeks ka ennetustöö, vältimaks tahtlike reostusi meie vastutusalas.
Valdavalt hakkab multifunktsionaalne reostustõrjelaev paiknema tõenäolisemates riskipiirkondades, milleks Eesti vastutusalas on Soome laht ja Läänemeri. Laeva paiknemine riskipiirkonnas on kalkuleeritud selliselt, et kuni 15 sõlmeni ulatuvat kiirust arendav laev on võimeline sündmuskohale jõudma hiljemalt kuue tunniga ning alustama tööd 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest.
Eesti merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajalik laev soetatakse Euroopa Regionaalarengufondi 440 miljoni kroonise toetuse abil. Lisaks panustab riik omaosalusena suurprojekti 77,6 miljonit krooni.
