Reostuse otsijad leidsid merest üheksa sopalaiku
“Eelnevaid kogemusi arvestades teadsime, et reostuslaikude avastamine on väga tõenäoline. Paraku on selline meie Läänemere argipäev,” nentis Sütt.
Kuna kõik reostuslaigud olid kergema koostisega ja kiiresti hajuvad, polnud võimalik meie piirivalvelaevadel Kati ja Maru koristustöödele asuda. “Küll aga saame kogutud materjalid edasi analüüsimiseks keskkonnainspektsioonile saata, sest selle ameti ülesanne on välja selgitada reostuse tekkepõhjused ja süüdlased,” sõnas Sütt.
Iga-aastase rahvusvahelise aktsiooni peakorraldaja oli seekord piirivalve lennusalk. Sütt osutas, et viimati oli meie piirivalvuritel võimalus sellist üritust korraldada kuus aastat tagasi.
“Võrreldes selle ajaga on aga meie reostusseirevõime oluliselt kasvanud. Kui 2002. aastal sai vaatleja kasutada vaid oma silmi ja videokaamerat, siis nüüd saame tänu nüüdisaegsetele tehnilistele vahenditele seirelende teostada ka öösel.”
Päevalehel õnnestus kaasa teha eile varahommikul kella viie paiku alanud seirelennul. Kolm tundi väldanud lend kulges mööda rannikulähedast ala Hiiumaast ja Saaremaast lääne poole jääva Läänemere avaosa kohale. Sealt lennati edasi juba rahvusvaheliste vete kohale.
Kuna hiljuti soetas piirivalve õlireostuste avastamiseks seirelennukile spetsiaalse radari ehk nn SLAR-i koos öövaatluskaameraga, oli võimalik mere puhtust laevade sabas ka hoolimata pimedusest ja pilvisest ilmast kontrollida.
Selle kontroll-lennu käigus tuli Soome lahe keskosas välja üks ligi viie meremiili pikkune kitsas pilsiveelaik.
Piirivalve statistika kohaselt tegi lennusalk selle aasta esimese kuue kuuga 70 patrull-lendu. Üldse avastati selles ajavahemikus meie vetest merereostust 29 korral, neist 14 juhtumit avastati tänu lennuvahenditele.
Praegu käib seirelennuk mere kohal lendamas neli korda nädalas. Kas päevakorral olevate riigieelarvekärbete tõttu võib seirelendude hulka edaspidi vähendada, ei oska piirivalve veel öelda.
Piirivalve ostis lendale hiljuti ka LIDAR-seadme. See 15,6 miljonit krooni maksma läinud nüüdisaegne seade suudab tuvastada ka aineid, mis on vajunud kuni paari meetri sügavusele vee alla või imbunud pinnasesse.
