Siin-seal merekaldal leidub varasematest aegadest randa uhutud naftatompe, millest üle ronides või millel lamades võisidki loomad oma karvastiku määrida, lisas ta.
Ka pole piirivalve lennusalk kaptenmajor Vernon Jõgi kinnitusel Vilsandist üle lennates mingit õlireostust täheldanud.
Hülgeuurijate Ivar ja Mart Jüssi teatel on tavaline, et ligikaudu 30 protsenti hülgepoegadest hukkub, teatas Alton.
Kui tänavu loendati Vilsandi rahvuspargis 51 hallhülgepoega, siis mõni päev tagasi oli neid ellu jäänud vaid 34.
Tegu ei ole mingi uue õlireostusega, vaid lihtsalt mõned Läänemerel sõitvad laevad eelistavad kulude kokkuhoidmiseks õlist pilsivett mitte sadamas välja pumbata, vaid lasta see avamerre, on Eesti Päevalehele öelnud keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Urmas Glase.
Tema sõnul tõmbuvad merre valgunud kütusejäägid külma ilmaga klimpi ning reostus triivib tasapisi randa hülgeid ohustama.
Glase sõnas, et hüljestele muudab olukorra halvemaks see, et viimaste aastate jäävaeguse tõttu ei saa kõik hülged poegida puhaste jääpankade peal, vaid peavad seda tegema laidudel, mis pole nii steriilsed.
Vilsandi rahvuspargi asejuhataja Andres Jõeorg ütles, et hülgepoegade surma ei saa põhjendada ainult merereostusega. Kui hüljeste asurkond on saare peal liiga tihe, siis ikka kipuvad haigused rohkem levima, sõnas ta. Küsimus ei ole ainult Vilsandis, ka mujal Eestis sureb hülgepoegi küllaltki palju.
Keskkonnaministri Heiki Kranichi sõnul tuleb hülgepoegade kõrge suremusega kokku puutuda igal aastal, sest laevaliikluse intensiivistumine Läänemerel suurendab ka merereostust.
Probleemi lahendamiseks tuleb kõige suuremad otsused teha järgmise aasta riigieelarve koostamisel ehk siis näha merereostuse likvideerimiseks ette tõsised investeeringud, ütles keskkonnaminister. Tema hinnangul tuleks merereostuse kõrvaldamiseks järgmisel aastal investeerida vähemalt 10- 15 miljonit krooni, enamus summast kuluks kaasaegse tehnika soetamiseks.
Mullu sündis Saaremaa lääneranniku lähedal kahel laiul üle 200 hülgepoja. Alla hektari suurustel laidudel võib sellist olukorda vaid ülerahvastatuseks nimetada.
Mullu registreerisid hülgeuurijad Väinameres rekordarvu hüljeste sünde — 792 ja ka rekordarvu surmasid - 218. Läänemere 8000 hallhülgest elab Eesti vetes, peamiselt Väinameres, kolmandik.
Hüljeste peamine sünniaeg jäi tänavu veebruari lõpu ja märtsi alguse päevadele.
