Rene Kokk: maamaksu mitmekordistumist pole vaja seoses maade hindamisega karta
Rõivas märkis, et maksuteooria järgi on maamaks üks igati loogiline ja mõistlik maks, sest omavalitsustel kaasnevad tihti korrelatsioonis kruntide suurusega ka kulud. Ta soovis teada, kas maa korralise hindamisega kaasneb ka maksumäärade korrigeerimine ja omavalitsusele seataks uued piirid, mis vahemikus võib maamaksumäära kehtestada.
Kokk selgitas, et Eestis on maa korralist hindamist tehtud kolmel korral: 1993, 1996 ja 2001, millest on 18 aastat möödas. Ta selgitas, et sellest ajast on väga palju muutunud ja ka hinnad on muutunud. Maade hindamist veab keskkonnaministeeriumi haldusalas olev maa-amet ja maksupool töötatakse välja koostöös rahandusministeeriumiga.
„Tänaseks oleme põhimõtteliselt kokku leppinud selle, et kui 2021 maade korraline hindamine saab läbi viidud, siis sellist kordadesse ulatuvat maamaksu tõusu ei tule,“ märkis Kokk. Ministrile teadaolevalt pandi ka aastal 2001, kui oli viimane maa korraline hindamine, ette koefitsiendid, milleni kohalikud omavalitsused said maamaksu tõsta. „Ehk vastus on, et jah, pannakse ette piirmäärad, mis ei too kaasa kohest maksutõusu,“ ütles Kokk.
„Üks mõttekoht selles temaatikas üldse on see, kuidas ära reguleerida, et edaspidi, olenemata poliitilisest seisust riigis oleks korraline hindamine seadusega määratud, et ta toimuks näiteks nelja aasta tagant, et ei teki selliseid auke,“ selgitas keskkonnaminister. „Ma loodan, et me leiame mõistliku lahenduse, nagu on paljudes Euroopa Liidu riikides, et see toimubki iga nelja aasta tagant,“ ütles Kokk.
