Holsmer ütles Delfile, et riigieelarvest erakondade toetamine ei ole kasvanud, vaid püsinud viimased kaheksa aastat täpselt samal tasemel.

"Kevadel valitsuse moodustamise ajal oli ühe osapoolena laua taga ka Vabaerakond ja juttu tuli erakondade riigipoolsest rahastamisest, siis oli Reformierakond valmis riigieelarvelise toetamise nulli viima. Vabaerakond seda ettepanekut toona ei toetanud. Selles kontekstis ei tundu ka nüüd riigieelarvesse tehtud ettepanekud väga siirad," selgitas Holsmer.

Holsmer tõi ka välja, et Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole riiklikku rahastamise süsteemi vaid Lätis, Küprosel ja Maltal.

SDE riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, et erakondade riiklik rahastamine suurendab selle läbipaistvust. "Enamikes demokraatlikes riikides toetatakse riigieelarvest erakondi, et tagada poliitilise maastiku mitmekesisus ja viia erinevate ärihuvide ja "musta raha" mõju poliitikale miinimumini. Seetõttu on ka erakondade rahastamine läbipaistvam," kinnitas põhiseaduskomisjoni liige.

Anvelti sõnul on sotsiaaldemokraadid valmis tõsisteks aruteludeks erakondadele eelarvest jagatava summa vähendamise üle pärast seda, kui leitakse poliitiline konsensus valimiskuludele ülempiiri seadmise osas. "Pole ju mingi saladus, et kõige enam ja pahatihti ka arutult kulutavad meie erakonnad raha valimiskampaaniatele. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on aastaid seisnud valimiskuludele lae kehtestamise eest," lisas Anvelt.

Vabaerakonna fraktsioon esitas 2016. aasta riigieelarve eelnõule 14 üksikettepanekut, mis osutavad, et liiga suureks paisunud erakondade rahastamist võiks vabalt poole võrra vähendada.

Erakondade arvelt vabaneks 2,7 miljonit eurot. Näiteks kultuurikomisjoni liige Krista Aru muretseb Eesti teaduse käekäigu pärast ja teeb ettepaneku lisada see summa teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks.

Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Konservatiivse Rahvaerakonna kommentaari ei õnnestunud Delfil tänase päeva jooksul saada.