Relvaveost Estonial teati ka Eestis

Rootsis ilmsiks tulnud fakte Vene sõjaväeelektroonika salaveost kinnitas ka kümme aastat tagasi Eesti tollis töötanud inimene.

“Ei ole sugugi välistatud, et selline vedu aset leidis. Riikidel on organid, kes teatud asju üle riigipiiri saadavad, ja kui ei soovita piiristruktuuride sekkumist, siis on see vastavalt korraldatud,” lausus Eesti Päevalehele tollistruktuure tundev allikas.

“Asi käib nii, et kõrge ametnik peab vahetult piiril tööd korraldavale ametnikule andma korralduse, et selle ja selle autoga tuleb käituda teistmoodi kui tavaliselt, samuti võidakse anda kirjalik korraldus,” selgitas ta.

Saadetisi, mis kokkulepete järgi läbi lastakse, nimetatakse kontrollialusteks. “Ühte lugu ma tean, aga ei oska praegu öelda, kas see haakub Rootsis kirjeldatud juhtumitega,” märkis allikas.

Eesti tolliameti endine peadirektor Rein Talvik ei osanud Vene sõjaväeelektroonika salavedu kommenteerida. “See on ühe poole info, et seda tehti, aga mismoodi ja kas see ka tõele vastab, ei tea.”

“Ma ei kujuta ette, kuidas see inimene [Rootsi endine tolliametnik Lennart Henrikson — toim.] seda nägi. Kui seal oli nii tohutult kallis kaup, siis oleks see pidanud olema korralikult turvatud,” sõnas Talvik. “Et väga kalli kaubaga auto liigub lihtsalt omapäi — see ei ole tõenäoline.”

Rootsi valitsus kavatseb algatada 1994. aastal Läänemerel uppunud parvlaevaga Estonia seotud sõjatehnikaveo uurimise, aga mitte Estonia huku uue uurimise, nagu varem teatatud.

Estonia läks põhja Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses hukkus 852, laevalt pääses eluga 137 inimest.