Relvaseaduse muudatus toob parema kontrolli

 (16)
Püstol
PüstolFoto: Ilmar Saabas

Valitsus kiitis täna heaks relvaseaduse muudatuse, mis reguleerib paremini relvade hoiustamise, päritud relva endale jätmise ja relvade üle piiri viimise tingimusi.

„Tulirelvad on juba oma iseloomult ohtlikud, relvaseaduse eesmärk on nende kasutamist võimalikult selgelt piiritleda, et meil oleks kontroll riigis olemasolevate relvade ja nende kasutajate üle. Samas on iga seaduse mõte vältida tarbetut bürokraatiat,“ ütles siseminister Hanno Pevkur siseministeeriumi teatel.

Seadusemuudatuse kohaselt ei pea füüsiline isik enam relva ilmtingimata oma kodus hoidma, vaid võib seda teha ka kusagil mujal, näiteks tööl, kui see on kooskõlastatud politsei- ja piirivalveametiga (PPA).

Samuti reguleerib seadus paremini laskekõlbmatu relva omamise tingimusi – see puudutab näiteks relvade kollektsioneerijaid ja inimesi, kes on relva leidnud või pärinud. Seni oli sellisel juhul relva endale jätmiseks vaja taotleda relvaluba. Nüüd saab sellise relva uue omaniku taotlusel ja PPA otsuse alusel relva laskekõlbmatuks muuta ja ilma relvaluba taotlemata endale jätta.

Suureneb ka kontroll relvade rahvusvahelise transpordi üle. Näiteks peab nüüdsest laskekõlbmatu relva Eestisse tooja sellest politseid teavitama. Samuti ei ole võimalik ilma politsei kontrollita Eestisse tuua lõpuni töötlemata tulirelva osi.

Seotud lood:

Uuendatud seadus on viidud kooskõlla riigikohtu lahendiga, mille kohaselt ei tohi automaatselt keelduda inimesele relvaloa või relva soetamisloa välja andmisest põhjusel, et teda on kriminaalkorras karistatud. Relvaloa või soetamisloa võib edaspidi väljastada ka kriminaalkorras karistatud isikule, välja arvatud seaduses loetletud süütegude eest karistatud isikutele. Seaduses loetlemata süütegude kategooriate puhul tuleb teha kaalutlusotsus, kus hinnatakse inimese toime pandud tegu ja seda, kas on põhjust arvata, et ta võib ohustada enda või teiste turvalisust.

Uuendati ka kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõivu relvaloa taotlemise ja teiste relvadega seonduvate tegevuste eest. Näiteks hakkab riigilõiv relvaloa eest olema 30 eurot, loa pikendamise või muutmise eest 15 eurot.

2014. aasta alguse seisuga on Eestis registreeritud 27 700 relvaomanikku ning registrisse on kantud 62 500 tsiviilkäibes olevat relva. Relvaseaduse muudatuse eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.