Rektorite nõukogu: sajaprotsendilisest õppekava täitmisest peaks loobuma
Arvesse ei ole võetud ettepanekuid õppekava sajaprotsendilise täitmise nõudest loobumise, tulemuslikkuse arvestamise perioodi pikkuse kohta, küsimusi rahvusvahelistumise osas ning jätkuvalt ei ole selged ülikoolide rahastamise aluseks saavad mõõdikud, teatas rektorite nõukogu juhatuse esimees Signe Kivi.
Rektorite Nõukogu seisukohad „Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõule:
1. Kõrgharidusreformi õnnestumise eelduseks on kavandatava tegevustoetuse
oluliselt suurem maht, võrreldes senise RKT mahuga. Nii tegevustoetus kui
ka sellega seotud õppekulude hüvitamise piirmäärad peavad vastama
tegelikele (sh erialaspetsiifilistele) õppekuludele. Juhul, kui ei peeta
võimalikuks ei tegevustoetuse olulist suurenemist ega piirmäärade
tõstmist, ei saa me kavandatava reformiga tervikuna nõustuda.
2.Rahastamismudelis kokku lepitavad mõõdikud peavad lisaks tulemuslikkuse
eesmärgile toetama ka õppe kvaliteeti, mistõttu tuleb tegevustoetuse
arvestamise kriteeriume täiendada õppe kvaliteedi mõõdikutega. Lähtudes
Kõrgharidusstrateegiast võiks tulemuslikkuse kriteeriume täiendada
eestikeelse kultuuriruumi arendamise tulemuslikkust käsitleva punktiga.
3. Sajaprotsendiline õppekava täitmise nõue igal semestril vähendab õppetöö paindlikkust ning seab surve alla õppe kvaliteedi. Üliõpilaste edasijõudmise tulemuslikkust tuleks arvestada õppeaasta, mitte semestri lõikes. Peame vajalikuks sajaprotsendilisest õppekava täitmise nõudest loobumist ja tulemuslikkuse arvestamist õppeaasta lõikes.
4. Eelnõus tuleb defineerida olulised mõisted nagu „õppekoht, mille
õppekulud hüvitab riik“, „koolitusvõimsus“ ja „tulemusvaldkond“. Eriti
tekitab eelnõu mõistmisel segadust väljendi „õppekoht, mille kulud hüvitab riik“ kasutamine kontekstis, kus jaotus RE ja REV õppekohtadeks
kaotatakse.
5. Eelnõus väljapakutu seab ohtu kõrghariduse rahvusvahelistumise
strateegia eesmärkide saavutamise. Võõrkeelsetel õppekavadel peab säilima
samadel alustel eestikeelsete õppekavadega võimalus riiklikule
rahastusele.
6. Küsitavaks jääb mida sisaldab endas nõue korraldada
sisseastumisnõuetele vastavuse hindamist taasesitamist võimaldavas vormis. Suuliste hindamiste puhul tekitab nõue üliõpilaste huvide kaitse ja õppekvaliteedi seisukohast mitmeid probleeme. Teatud valdkondades (nt
muusika, teater, kunst) tähendaks selle nõude rakendamine suuremahulise
täiendava ressursi vajadust sisseastumiseksamite jäädvustamiseks.
7. Rõhutame veelkord, et üliõpilaste toimetuleku tagamiseks peab
üliõpilastele vajadusepõhise toetussüsteemi rakendamine toimuma
samaaegselt reformi teiste osade elluviimisega.
Rektorite Nõukogu peab oluliseks jätkuvat koostööd seadusandluse
väljatöötamisel, mistõttu teeme ettepaneku kohtumiseks enne eelnõu
esitatamist Vabariigi Valitsusele.
