2014. aastal tüdruku surnuks sõitnud Andrus Järvik (37) nõustus ohvri lähedastele maksma mittevaralise kahju eest 22 000 eurot hüvitist. Järvikule määrati kaks aastat vangistust, millest ta peab kohe ära kandma viis kuud. Ülejäänud ühe aasta ja seitsme kuu pikkune karistus jääb kanda tingimisi kaheaastase katseajaga. Mehelt võeti aastaks ka juhiluba.

Õnnetus juhtus 2014. aasta 27. juulil. Möödunud aasta juunis kirjutas Eesti Ekspress, et 14-aastane Hanna-Mary oli pere ainus laps. Ta käis koos vanaemaga külapäeval, kust nad kella üheteist ajal õhtul jalgratastega kodu poole hakkasid sõitma.

Kastna külapäevale tuli kastiga maasturiga Mitsubishi L200 poole üheksa paiku ka Andrus, kes tunnistajate kinnitusel jõi end peol teiste silma all purju. Mõni aeg pärast Hanna-Mary ja tema vanaema lahkumist teatas Andrus, et on väsinud ja tahab magama minna. Teda manitseti sõitma mitte minema, mispeale mees teatas, et läheb autosse magama. Tegelikult istus ta ikkagi rooli.

Andrus keeras Kastna rahvamaja juurest vasakule kitsale teele, kiriku juurest jälle vasakule – Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa teele. See on kitsas ja käänuline, lahtise kruusaga kaetud tee. Kaks autot mahuvad vaevu teineteisest mööda, ometi on seal lubatud sõita 90 km/h. Isegi kaine peaga pole mõistlik seal niisugust kiirust hoida.

Sel teel sõtkusidki rahulikult kodu poole Hanna-Mary ja tema vanaema. Veel umbes 200 meetrit edasi ja nad oleksid keeranud veel kitsamale, kodumaja juurde viivale teele. Aga enne, kui nad sinna jõudsid, kuulis helkurvesti kandev vanaema tagant autohäält. Ta sõitis vasakule poole tee äärde.

Seejärel ilmus suveööst välja Andruse juhitud maastur ja sõitis tee paremale poolele jäänud tüdruku jalgrattale otsa. See liiklusõnnetus polnud riivamine, vaid auto sõitis rattale otse peale. 20-meetrise õhulennu teinud tüdrukul murdus kael, surm oli silmapilkne. Andrus isegi ei peatunud, vaid sõitis edasi.

Kell 23.32 sai ka politsei teate, et auto sõitis jalgratturile otsa, kuid lahkus sündmuskohalt. Avariipaiga uurimisel leiti teele kukkunud registrimärk. Kohalikud läksid kohe autot otsima. Nad leidsid maasturi mõnesaja meetri kauguselt võssa sõitnuna. Andrust seal enam polnud, kuid sõnakuulelikult istus autos koer.

Andrus istus terve öö metsas. Ta pidas vestlusi oma advokaadist abikaasaga. Üheskoos leiti, et kõige õigem on püsida metsas, kuna peol nägid kõik, et mees oli purjus. Tal tuli end mõnda aega politsei eest varjata ja kaineks saada. Vett juua.

Järgmisel päeval, 13 tundi pärast traagilist õnnetust nägi kohalik politseipatrull, et keegi naine viipab neile tee ääres. Politseinikud pidasid oma auto kinni. See oli Andruse elukaaslane, kes teatas politseile, et tema mees istub nüüd tema kõrval, on hirmunud ja löödud. Pool ööpäeva metsas istumist tõigi oodatud tulemuse – Andrus polnud enam purjus! Alkomeeter näitas vaid 0,08 promilli. Hiljem haiglas tehtud vereproovid ei näidanud sedagi.

Järvikule esitati süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb liiklus- või käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, kui sellega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud tema surm. Selle eest on võimalik süüdlast karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluse teel.