Reinsalu valimissüsteem oleks riigikogusse toonud ka Rohelised, Rahvaliidu ja kaks üksikkandidaati

 (53)
Mart Helme
Mart HelmeFoto: Andres Putting

IRLi esimees Urmas Reinsalu tutvustas hiljuti oma ettepanekut Eesti valimissüssteemi muutmiseks. Kui 2011. aasta riigikogu valimistel oleks kehtinud Reinsalu süsteem, oleks praegusel koalitsioonil vaid 52 häält, parlamendis oleks aga esindatud Roheliste erakond kolme inimesega, Rahvaliit Mai Treiali isikus ning üksikkandidaadid Mart Helme ja Andreas Reinberg.

Reinsalu tegi ettepaneku võtta kasutusele Soome valimissüsteem, kus kõik riigikogu mandaadid jaotatakse valimisringkondades laiali. "Soomes jaotatakse kõik saadikukohad ringkondades enim hääli saanud kandidaatide vahel, võttes aluseks nimekirjade proportsionaalse esindatuse. Ja kogu lugu. Mingit võimenduskoefitsienti ei rakendata, vaid pruugitakse nn lihtkvoodi meetodit. Mingit üleriigilist nimekirja ei ole. Selle süsteemiga puudub vajadus ka ülemaalise valimiskünnise järgi," selgitas Reinsalu seda. Reinsalu süsteemi täpsem kirjeldus on artikli lõpus.

Et vaadata, mida Reinsalu uuendused kaasa tooksid, saab 2011. aasta riigikogu valimiste tulemused Reinsalu valimissüsteemi järgi üle arvutada, et näha erinevusi praegusest süsteemist. Arvutus näitab, et riigikogu oleks Reinsalu valimissüsteemi järgi palju kirevam välja näinud.

Seotud lood:

Koalitsiooni ülekaal oleks väiksem

Reformierakond oleks saanud kõigest 30 kohta (praegu 33), IRL oleks saanud 22 kohta (praegu 23). Praeguse koalitsiooni ülekaal toetuks napile 52-häälelisele ülekaalule.

Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid oleksid saanud 17 kohta (praegu 19) ja Keskerakond 26 kohta ehk sama palju kui praegu.

Riigikogus oleks oma esindus Rohelistel, kellel oleks kolm kohta ja Rahvaliidul, kellel oleks üks parlamendisaadik. Riigikokku saaksid ka üksikkandidaadid Mart Helme ja Andreas Reinberg.

Reinsalu kirjutas oma artiklis, et riigikokku oleksid saanud üksikkandidaat Leo Kunnas. On tõsi, et Kunnas sai viimastel valimistel Reinbergist poole rohkem hääli, aga siin tulebki mängu Soome süsteemi omapära - nimelt on see tugevalt regionaalne süsteem. Erinevates valimisringkondades on võimalik riigikogu koht saada väga erineva arvu häältega ning samuti kõigub oluliselt see protsent, kui palju kõigist ringkonnas antud häältest on vaja saada ühe riigikogu mandaadi jaoks. Kunnas oleks ka Reinsalu süsteemi korral napilt riigikogust välja jäänud. 

Viimastel valimistel oleks kõige rohkem ehk 3691 häält olnud vaja viimase riigikogu koha saamiseks Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas. Kõige vähem ehk 1413 valija toetust oli vaja Järvamaa ja Viljandimaa valimisringkonnas, kus viimasena olekski riigikokku saanud üksikkandidaat Reinberg.

Suuremates ringkondades on lihtsam valituks osutuda

Valituks saada on lihtsam nendes ringkondades, kus on rohkem riigikogu liikme mandaate. Kõige vähem ehk 3,4 protsenti kõigist ringkonnas antud häältest oli riigikogu mandaadi saamiseks vaja Järva- ja Viljandimaa ringkonnas (kaheksa mandaati) ning ka Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas (11 mandaati).

Kõige rohkem ehk 7,4 protsenti kõigist antud häältest oli vaja viimase riigikogu liikme koha saamiseks Lääne-Eesti valimisringkonnas, kust sai riigikogusse vaid kuus saadikut. Üldiselt oli ringkonnas jagatavate mandaatide arvu ja riigikogus koha saamise tõenäosuse vahel tugev seos - riigikogusse on erakonnal või üksikkandidaadil raskem saada nendes ringkondades, kus jagatakse vähe mandaate. Reinsalu sõnul on seetõttu oluline mitte muuta olemasolevaid ringkondasid väiksemateks kui nad praegu on.

Reinsalu süsteemi täpne kirjeldus

1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.

2) Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevad kandidaadid reastatakse vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas eespool. Kandidaatide hääled liidetakse ja summa jagatakse lihtkvoodiga. See on nimekirja jagatis.

3) Iga nimekiri saab esiteks jagatise täisarvu mandaate. See täisarv lahutatakse tema jagatisest, nii et jääk on väiksem kui üks. Esimene üle jäänud mandaat antakse suurima jäägiga nimekirjale. Kui on üle jäänud rohkem, siis teine üle jäänud mandaat antakse teisele suurima jäägiga nimekirjale. Menetlust korrastatakse, kuni kõik mandaadid on jaotatud. Kui vähemalt kahel nimekirjal on võrdne jääk ja mandaate ei piisa, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid olid varem registreeritud.

4).Nimekirja poolt saadud mandaadid lähevad häältearvu reastuses eespool olevaile kandidaatidele.

5) Ülemaalist valimiskünnist ei oleks, samuti ei rakendataks modifitseeritud d'Hondti mudelit.