Reinsalu vaidles Brüsselis Merkeliga Ukrainale relvaabi andmise osas
Euroopa Rahvapartei Euroopa konservatiivsete erakondade kohtumisel sel nädalavahetusel Brüsselis läks IRLi esimees Urmas Reinsalu vaidlema Saksamaa kantsler Angela Merkeliga selles osas, kas Ukrainale peaks praegusel ajal andma relvaabi või mitte.
Kohtumisel viibinud Ukraina president Petro Porošenko palus Euroopa Liidult relvaabi. Peale Porošenko sõnavõttu võttis sõna Reinsalu, kes tegi ettepaneku, et kuna Ukrainale relvaabi saatmise osas üksmeelt on raske saavutada, siis võiks võtta seisukoha, et Euroopa Liit annab rohelise tule neile riikidele, mis soovivad Ukrainale relvaabi anda. Need riigid siis koondavad oma ressursid ja aitavad Ukrainat.
See sõnavõtt ärritas Merkelit, kes lausus, et seda konflikti pole võimalik sõjaliste vahenditega lahendada, mistõttu oli ta vastu ka Ukrainale relvaabi andmisele.
Ukrainale mingeid sanktsioone kehtestatud pole, mistõttu pole ühtegi juriidilist takistust Ukrainale relvaabi andmisele. Küll on aga soov säilitada Euroopa Liidu ühtsust, mistõttu on ka Ukraina tugevamat toetamist pooldavad riigid vältinud ühepoolset tegevust. Seetõttu sooviski Reinsalu ülejäänud liikmesriikide toetust sellele, et osad liikmesriigid võiksid Ukrainale iseseisvalt relvaabi anda. Sellise kokkuleppe korral peaks ka Eesti nõu ja jõuga Ukraina aitamises osalema.
"Küsimus on vaid poliitilises tahtes," lausus Reinsalu. USA on andnud Ukrainale luurealast ja teatud tehnilist abi mittesurmava varustuse näol. Sõdivale riigile on teretulnud igasugune abi, Porošenko on Reinsalu sõnul rõhutanud ka seda, et relvaabil on Venemaale heidutav mõju. Vajalikku sõjalist varustust Ukraina aitamiseks Euroopa riikidel on.
Ukraina relvajõududel on küll nõukogudeaegset relvastust, aga see on amortiseerunud kasvõi Vene sõjaväega võrreldes. Iseseisva kaitsevõime arendamine polnud Ukrainas prioriteet, isegi ajateenistus kaotati eelmise president Viktor Janukovõtši ajal. Kaasaegset kvaliteetset varustust, luuretehnoloogiat, erinevaid kaitseotstarbelisi relvi, seda kõike on ukrainlastel puudu.
Jutt oli just relvaabi andmisest. Põhimõtteliselt võiks Ukraina avatud turult ka turuhinnaga relvi osta, aga ka sel juhul on selle jaoks vaja relvi müüva firma valitsuse luba.
Üheks võimaluseks Ukrainat aidata on anda neile rahalist abi. Välisminister Urmas Paet lausus hiljuti, et sel aastal on Eesti andnud Ukrainale abi poole miljoni euro eest.
