Reinsalu soovib koos naaberriikidega aidata Valgevene naisi, kes kannatasid võimu vägivalda

 (145)
Valitsuse pressikonverents
Valitsuse pressikonverentsFoto: Ilmar Saabas

Välisminister Urmas Reinsalu juhib täna õhtul ÜRO julgeolekunõukogu arutelu olukorrast Valgevenes, kus peaesinejaks on valimiste järel riigist lahkuma sunnitud presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja.

Eesti aja järgi täna õhtul ehk kella 17.00-ist alates toimub Eesti eestvõttel ÜRO julgeolekunõukogus Valgevene olukorra arutelu. Välisminister Urmas reindalu rääkis täna hommikul Delfi „Erisaates“, mis üritusega on tegu ja mis on selle eesmärk.

„Selle eesmärk on juhtida tähelepanu massilisele inimõiguste rikkumisele Valgevenes ja seal olevale poliitilisele kriisile. Julgeolekunõukogu funktsioon ÜRO põhikirja järgi on rahumeelne kriiside lahendamine ja konfliktide vältimine. See arutelu pole kinnine istung, seal on ka paindlikumaid vorme. Iga julgeolekunõukogu liige saab kokku kutsuida kõigi ÜRO liikmete arutelu, mida Eesti tegigi koos kaaslastega ja praeguse seisuga on registreerunud kuskil 40 ÜRO liiget.“ Seletas Reinsalu „Erisaates“

Minister märkis, et Venemaa välisministeerium protestis eile selle ürituse vastu, kuid samas on ka Venemaa registreerunud end sinna osalejaks. „See on esimest korda, kui nii kõrges ÜRO formaadis tuleb Valgevenes toimuv arutelu alla,“ toonitas Eesti välisminister.

Seotud lood:

Kohtus valgevene kogukonnaga

Saates uuritakse Reinsalult, mida Eesti saaks veel teha konkreetselt Valgevene inimeste heaks. Arutelud ÜRO-s on tähtsad, kuid Valgeneve naabritest Leedu ja Läti on väga agaralt asunud just inimesi toetama erinevate programmidega. Näiteks kutsudes surve alla sattunud IT ettevõtjaid enda juurde, laiendades tudengite stipendiumiprogramme ja ka pakkudes meditsiinilist abi inimestele, keda on kohutavalt pekstud või piinatud võimude poolt. Kas Eesti jääb natuke maha naabritest sellistes asjades?

„Ei ma ei usu, et jääme laiemalt maha. Õige on see, et Leedul on aastate jooksul tekkinud näiteks kasvõi Valgevene kodanikuühiskonna teotamises tugevam erikapital. Selles ei ole kahtlust ja ma küsin väga paljudes Valgevene asjades ka Leedu kolleegilt nõu,“ rääkis Reinsalu.

Ta meenutas, et sel nädalal tehti Eestis väljapaistvate ühiskonnategelaste poolt avalik pöördumine valgevenelaste abistamise teemal ning tõi välja, et kohtus kolmapäeval siinse Valgevene kogukonna esindajatega, kus arutati need punktid läbi.

„Leppisime kokku, et oleme valmis aitama korraldada Valgevene Lääne kogukondade kongressi Eestis. Juttu oli, et seda teha selle aasta lõpus või järgmise aasta alul, see sõltub tehniliselt koroonapiirangutest.“

Ilged rünnakud naiste vastu

„Valitsus on otsustanud vähemalt 100 000 euro osas toetada Valgevene kodanikuühiskonda ja nad tegid oma ettepanekud, mida analüüsime nüüd.,“ lisas minister.

Ta tõi eraldi välja mõtte, et aidata Valgevene võimu õõvastavat vägivalda tunda saanud naisi. „Juttu oli ka rehabilitatsiooni ja ravi vajavatest inimestest. Palusin oma kolleegidel uurida, milline on Eestis see varasem praktika olnud, kuid lisaks valmistume järgmisel nädalal toimuvaks Põhjala-Balti välisministrite kohtumiseks. Minu meelest võiks selles valdkonnas olla üks Põhjala-Balti ühisinitsiatiiv, et aidata inimesi ravida, kui riigid oleksid valmis panustama,“ pakkus Reinsalu.

„Igasugune vägivald on lubamatud, kuid eriti õõvastav on olnud naistele osaks saanud vägivald kinnipidamiskohtades. Need on olnud ilged rünnakud. Ma saan ka aru sellest post-traumaatilisest stressist, kui nad peavad minema nende samade vägivallatsenud võimude juurde juhtumeid registreerima või haiglatesse end ravima.. Ma arvan, et inimestele oleks psühholoogiliselt oluline omada ka teist võimalust selja taga, piiritagust võimalust,“ väljendas Reinsalu veendumust abi pakkumise vajaduses.

Vaatame IT-ettevõtteid aktiivselt

„Kui jutt oli ka start-up ettevõtjatest, IT ettevõtjatest. Viisime Valgevene kogukonna kokku Start-up Estoniaga ja välisministeerium püüab ka koordineerida EAS-iga, et kuidas meie tegevus võiks olla. Ma arvan, et me võiksime olla aktiivsed. Meie õiguslik raam, mis käib koroona kohta või immigratsioonipiirangute kohta, see tegelikult IT-valdkonda ei puuduta. See sõltub pigem hoiakust, kuidas seda heas mõttes turundada,“ leidis ta.

Mis puudutab Valgevene tudengeid, siis tõi Reinsalu esile Leedu tegi ettepaneku, et teha poliitiliste repressioonide ohvriks langenud Valgevene üliõpilastele eraldi Euroopa Liidu fond. „Mina toetan seda. Euroopa projektide kaudu on Valgevene tudengid ka varem Eestis õppinud ja me võiksime olla huvitatud taoliste projektide suuremast ja laiemast kasutamisest Eesti õppeasutustes,“ rääkis minister.