Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles 25. juulil Läti raadiojaamale antud intervjuus, et kuna Vene sõjalennukite tegevus Läänemere kohal on aastatega sagenenud, tuleks Läti rahulolematusest selle osas Venemaale diplomaatiliste kanalite kaudu teada anda. Samas kinnitas ta, et ametliku noodi esitamiseks pole põhjust.

Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu sõnas reedel BNS-ile, et ka Eestis on Venemaa sõjalennukite tegevuse sagenemist Läänemere kohal tähele pandud. „Eesti kui NATO liikmesriigi õhuruumi läheduses toimuvat jälgitakse tähelepanelikult nii Eesti kui kogu alliansi poolt. Oleme täheldanud, et viimastel aastatel on Venemaa sõjaline kohalolek, sealhulgas õhuväe aktiivsus, meie piiride lähistel suurenenud,“ tõdes ta.

Kuidas ja kas üldse kavatseb Eesti sellele reageerida, vastas Reinsalu, et kolmandate riikide sõjalennukite tegevusele neutraalvete kohal reageeritakse vastavalt NATOs paikapandud reeglitele. „Mitmel korral on NATO piiride lähistel toimunud lennud tinginud õhuturvet teostavate hävitajate tuvastuslende. Eesti ja allianss tervikuna jätkavad olukorra tähelepanelikku jälgimist,“ ütles ta.

Reinsalu kinnitusel on Vene sõjalennukite aktiivsuse teemal kõneldud nii Läti kui ka Leedu võimudega, seda viimati ka kaitseministrite juunikuisel kohtumisel Ämaris.

„Venemaa suurenenud sõjaline aktiivsus tekitab küsimusi, kuid otsest ohtu sellest Eesti julgeolekule ei tulene, kuna NATO valmisolek ja võime oma julgeolekut kindlustada on piisav,“ kinnitas kaitseminister.

Juulis võttis sel teemal sõna ka Leedu kaitseminister Rasa Jukneviciene, kelle sõnul peavad Balti õhuruumi turvavad lennukid Vene sõjalennukite tuvastuslendudeks õhu tõusma juba korra nädalas kui mitte tihedamini.