Reinsalu ütles BNS-ile, et ei osale mälestusüritusel, sest on sellel ajal puhkusel, samuti ei ole tema sõnul arutatud, kas keegi valitsuse esindajana üritusest osa võtab.

Eelmisel nädalavahetusel Kuressaares toimunud 20. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kokkutulekut nimetas Moskva fašismi üle võidu saavutanute mälestuse mõnitamiseks. Samuti avaldas Moskva nördimust kaitseministi Urmas Reinsalu osavõtu üle.

Sinimägede lahingutes osalenud sõjaveteranide kokkutulek toimub tänavu laupäeval, 28. juulil kell 11-17 Vaivara vallas Sinimäe alevikus Grenaderide mäel.

Ka mullu ei osalenud Sinimägede mäestusüritusel ühtegi valitsuse esindajat. Mullu asetasid Sinimägede lahingute aastapäeval kaitseväe kaplanid pärjad Grenaderidemäe memoriaalile ja hukkunud punaarmeelaste mälestustähisele.

1944. aasta suvel Sinimägedes toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu piirkonnale. Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv ei ole senini teada. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.

Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.

Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti iseseisvus.

Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.

Sinimägede mälestusüritust on igal aastal kritiseerinud Venemaa välisministeerium, nimetades üritust natsismi ülistamiseks. Eesti on sellised süüdistused tagasi lükanud. Näiteks mullu märkis Eesti välisministeerium, et Venemaa välisministeeriumi taoline avaldus on ekslik, põhineb ideoloogilistel klišeedel ega ole suunatud Eesti-Vene suhete edendamisele. "Sinimägedes toimunud mälestusüritus on tavapärane, kodanikualgatuslik ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud praktikale vastav Teises maailmasõjas langenute mälestamine, mis toimub ka paljudes teistes riikides," teatas Eesti välisministeerium mullu suvel kommentaariks Venemaa välisministeeriumi rünnakule.

Peaminister Andrus Ansip selgitas mullu juulis Washingtonis Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega kohtudes, et Sinimägedes aga toimusid Teise maailmasõja ajal Eesti pinnal kõige ohvriterohkemad lahingud, kus hinnanguliselt langes ka 2500 võõrvägedesse mobiliseeritud eestlast mõlemal võitleval poolel. Peaminister märkis, et Sinimägedes toimuvate kogunemiste näol on tegemist Teises maailmasõjas langenute kodanikualgatusliku mälestusüritusega, mille sarnaseid korraldatakse mujalgi Euroopas ning millel valitsuse esindajad ei osale. " Sinimägedemälestusüritusel ei ole aga seost natsiideoloogiaga," rõhutas Ansip.

Vene kaasmaalaspoliitika aktivist Andrei Zarenkov teatas esmaspäeval, et saatis Vene föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni juhile Mihhail Margelovile kutse osaleda Sinimägedes toimuval mälestusüritusel.

Kaitsepolitsei on Zarenkovi korduvalt maininud oma aastaraamatutes, kui Venemaa mõjutustegevuses osalevat isikut. Näiteks mullu märkis kaitsepolitsei, et Venemaa mõjutustegevuses ka mullu endiselt olulisel kohal ajaloopropaganda ning enamik Eesti vastu suunatud inforünnakutest ammutavad oma ainest 20. sajandi ja eriti Teise maailmasõja ajaloost.

Kaitsepolitsei kirjutas mullu kevadel avalikustatud aastaraamatus, et 2010. aasta juunis moodustati Kiievis toimunud konverentsil Venemaa Föderatsiooninõukogu liikme Boriss Špigeli eestvedamisel Rahvusvaheline Õiguskaitseliikumine Natsismita Maailm, mis kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ajaloopropagandat. Eestist kuuluvab Natsismita Maailma juhatusse Maksim Reva ja Andrei Zarenkov.