„Kaitseväelaste raske teenistus peab olema ühiskonnale vastuvõetavalt tasustatud. Seepärast tõusevad alates 1. aprillist tegevväelaste palgad keskmiselt 17 protsenti,“ lausus Reinsalu.

Kaitseministri sõnul on paljud kogenud kaitseväelased viimastel aastatel tegevteenistusest lahkunud ning valinud endale uue karjääri.

„Kaitseväelasi on tegevteenistusest lahkuma sundinud sotsiaalne surve ja soov võimaldada oma lähedastele Eesti ühiskonnas sobilik elustandard. Palgatõusuga soovime lahkumise peatada ja hoida kogenud kaitseväelasi tegevteenistuses,“ ütles Reinsalu.

Ta lisas, et kõige rohkem tõuseb palk vanemallohvitseridel – keskmiselt 19,2 protsenti – ning nooremallohvitseridel ja nooremohvitseridel – 17,7 protsenti.

„Kapteneid ja vanemveebleid ei ole võimalik tänavalt värvata, sest nende koolitamine nõuab aastaid. Seepärast tõuseb kõige rohkem palk vanemallohvitseridel, nooremallohvitseridel ja nooremohvitseridel,“ lisas kaitseminister.

Näiteks veebli auastmes rühmavanem, kelle brutopalk on täna minimaalselt 777 eurot, hakkab saama vähemalt 950 eurot kuus. Nooremleitnandi auastmes rühmaülem hakkab saama 935 euro asemel 1200 eurot ja kapteni auastmes kompaniiülem 1140 euro asemel 1400 eurot kuus.

Oluliselt tõuseb ka kadettide sissetulek – sõjakoolis sõjalist kõrgharidust omandav kadett hakkab saama 485-eurose toetuse asemel 600-eurost palka.

Kõigi tegevväelaste palk tõuseb vähemalt 50 eurot.

Kaitseministeerium suurendas kaitseväelaste palgafondi 18,7 protsenti, selleks vajalik summa – 12,7 miljonit eurot – on olemas kaitse-eelarves. Palga- ja pensionikulud moodustavad ka edaspidi kaitse-eelarvest kolmandiku. Samuti moodustavad kolmandiku hankekulud ja kolmandiku majandamis- ning investeeringukulud.