Reinsalu: ohtlikke korduvkurjategijaid peaks ohjeldama karmimate ja sobivamate karistustega

 (13)
Urmas Reinsalu
Justiitsminister Urmas ReinsaluFoto: Vallo Kruuser

Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis muu hulgas muudaks eluaegse vanglakaristuse teist korda tapmises süüdi mõistetutele kohustuslikuks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik jõulisemalt sekkuma ja kaitsma ühiskonda isikute eest, kelle jaoks vägivaldne ja ühiskonnaohtlik käitumine on kujunenud käitumismustriks. Seetõttu tuleks muuta eluaegne vanglakaristus kohustuslikuks isikutele, kes mõistetakse vähemalt teist korda tapmises süüdi. Samuti peaks olema võimalus mõista eluaegne vanglakaristus teistelegi ohtlikele kalduvuskurjategijatele – isikutele, kes on varem toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mõistetakse taas süüdi vägistamises, lapsevastases seksuaalkuriteos või raske tervisekahjustuse põhjustamises.

Samuti läksid kooskõlastusringile seadusemuudatused, mis aitaksid lihtsustada välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist ning senisest tõhusamalt takistada juriidilistel isikutel jagunemise või likvideerimise abil vastutuse ja karistuse vältimist.

„Suurema turvalisuse tagamiseks ühiskonnas on kõrgohtlikke kurjategijaid võimalik erinevate mõjutuspakkettidega mõjutada. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb eriti ohtlikud kalduvuskurjategijad hoida ühiskonnast eraldatuna seni, kuni nad ei ole enam ühiskonnale ohtlikud,“ ütles justiitsminister.

Seotud lood:

Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis kava kohaselt saab eluaegne vang 20-aastase vangistuse järel võimaluse suunduda avavanglasse ning 25-aastase vangistuse järel või üheaastase avavanglas viibimise järel võib ta vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli alla.
Justiitsminister Reinsalu märkis, et ohtlike kalduvuskurjategijate karistused peaksid võtma senisest rohkem arvesse iga kurjategija konkreetset isikut, et karistused oleks mõjusad ja võimaldaksid ennetada ka uusi kuritegusid. „Seetõttu on kavas muuta vägivallatsenud isikute puhul edaspidi kohustuslikuks kriminaalhooldajate kohtueelsed ettekanded, mis annaksid infot ja suuniseid, mida saab arvesse võtta, et mõista isikule kõige sobivam karistus. Samuti arvestatakse kannatanuga, kes saab õiguse avaldada arvamust selle kohta, kuidas kuritegu teda mõjutas,“ selgitas justiitsminister.
„Ühtlasi vabastatakse ohtlikke kalduvuskurjategijaid edaspidi vanglast vaid käitumiskontrollile allutatuna, sõltumata sellest, kas nad vabanevad tähtaegselt või ennetähtaegselt. Pikalt vanglas viibinud isik vajab pärast vabanemist nii tuge kui järelevalvet, et ta suudaks taas ühiskonnaga kohaneda ega satuks uuesti kuritegelikule teele.“

Kuna retsidiivsust soodustab sageli uimasti- ja alkoholisõltuvus või psüühikahäire, on plaanis muuta kohustuslikuks kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne sõltlase või seksuaalkuriteos süüdistatava kohta, et teha kindlaks, kas ja millist ravi isik vajab, et ta edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Ühtlasi tuleb korduvalt vägivallatsenud isik uuel süüdimõistmisel vähemalt osaliselt reaalselt vangi saata.

Selleks, et välisriigi kodanikest kurjategijaid saaks senisest tõhusamalt Eestist välja saata, on kavas luua võimalus sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkulepe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. Plaanis on likvideerida senine seaduslünk ja kehtestada meetmed takistamaks juriidilistel isikutel jagunemise, ühinemise või likvideerimise kaudu karistusõigusliku vastutuse vältimist.